Allergiaravimite pikaaegse kasutamise järel võib esineda kuiva silma sündroom

Pärast pikka talve on lõpuks saabunud kevad. Kevadega koos tulid ka õietolm, lendliiv ja kasvas kuivas õhus esinevate osakeste hulk. Asjatundjad hoiatavad, et see aeg ei ole pikkadeks jalutuskäikudeks sobiv isegi tervete jaoks, rääkimata hingamisteede haiguseid ja allergiaid põdevatest või kuiva silma sündroomiga inimestest. Õhupuudushoogude, köha, nohu, vett jooksvate ja kipitavate silmade all kannatavad inimesed kipuvad endale ise ravimeid määrama. Kahjuks pikendab ebasobiv ravi tervenemisprotsessi. Silmaarst Ljudmila Gorjatševa annab nõu, kuidas eristada kuiva silma sümptomeid allergilise konjunktiviidi omadest, räägib ebaõige ravi ohtudest ja sobivatest ravimitest.

Kuiva silma sündroom ja allergilise silmapõletikuga kaasnev allergiline riniit (nn heinapalavik) on kaks erinevat haigust. Dr. Gorjatševa sõnul on osad sümptomid sarnased, mis teeb iseseisva diagnoosimise ja sobiva ravi valimise keeruliseks.

Allergia mõjutab erinevaid siseelundeid: silmi, nina, ninakõrvalurkeid, kõrvu, kopse, nahka. Äge allergiline reaktsioon tekib äkki, samas kui kroonilise allergia puhul püsivad sümptomid aastaid. Ägedat allergiat iseloomustab järsk algus (tavaliselt kevadel), samas kui kroonilise allergia puhul esinevad kergemad sümptomid terve aasta jooksul.

Kevadet varjutavad hirmud

Allergiline konjunktiviit on silma pinna allergiline reaktsioon, millega kaasnevad silma sügelus, punetus, turse, pisaravool ja tihti ka silmalau turse. Konjunktiivi pinnal on valkjaskollane viskoosne niiditaoline eritis. Allergilise konjunktiviidi põhjuseks võib olla hooajaline või krooniline allergia (nt bronhiaalastma).

Silmaarst rõhutab, et patsientidel esinevad allergia sümptomid tavaliselt puude õitsemisajal aprillist juunini ja tolmlemisperioodil hilissuvel-varasügisel. Allergilist konjunktiviiti põhjustavad õietolmu osakesed, mis satuvad organismi hingamisteede ja pisarakile kaudu. Allergeenid vabastavad erilisi aineid, mis võivad vallandada allergilise reaktsiooni: veresoonte laienemine, silmade punetus, turse, pisaravool ja sügelus.

Kuidas sümptomeid ära tunda?

„Kuiva silma sümptomite hulka kuuluvad ärritus- ja kuivustunne, punetus, põletus-, puru- või võõrkehatunne silmas. Silmad muutuvad valguse suhtes tundlikuks, väsivad juba kerge koormuse juures (eriti arvutiga töötades või pikal autosõidul) ja kipuvad vett jooksma. Silmanurkadesse koguneb valkjaskollane eritis — mäda. Patsiendid võivad kaevata nägemise hägustumise üle, mis meenutab läbi kile vaatamist ja kaob silmade pilgutamisel. Reeglina süvenevad kuiva silma sümptomid kuivas keskkonnas viibides. Mõnikord esineb patsientidel pindmist silmavalu ja aeg-ajalt tekkivaid hootisi valusööste. Enesetunne on halvem hommikul pärast ärkamist, öösel unest ärgates või õhtuti. Siis on meie silmad kõige kuivemad ja silmalau all on tunne, nagu oleks võõrkeha silmas,” loetleb silmaarst kuiva silma sündroomi sümptomeid.

Allergilise konjunktiviidi puhul esineb äge reaktsioon allergeenile / keemilisele ühendile. Patsientidel esineb sügelustunnet ja pisaravoolu. Kuiva silma sündroomi korral on sümptomid kroonilised ja seotud töö- või elukeskkonnaga (nt kütteperiood, kliimaseade ja kuiv õhk), muude silmahaiguste või teatud krooniliste haiguste (nt glaukoomi) süsteemsete ravimitega.

Tsivilisatsioonist põhjustatud haiguste omapärad

Dr. Gorjatševa tunnistab, et kuiva silma sündroomi esineb sagedamini kui allergilist konjunktiviiti. Seda põhjustavad tsivilisatsiooni hüved, millel on kahjuks negatiivne mõju silmadele. Lõppude lõpuks on keeruline vältida moodsaid ehitisi, kliimaseadmega ruume, telerit või arvuteid.
Dr. Gorjatševa sõnul ravitakse neid haigusi erinevalt. Allergilise konjunktiviidi raviks on allergeenide vältimine. Allergeenid peab välja loputama või lahjendama, sest nii pärsitakse allergiline/põletikuline reaktsioon ja taastatakse silmapinna terviklikkus. Arst saab määrata allergiavastaseid ravimeid, kortikosteroide sisaldavaid silmatilku, osmoprotektoreid (silmapinna rakkude taastamiseks) ja niisutavaid silmatilku, mis kiirendavad allergeeni väljutamist. Silmaarst soovitab eelistada ohutuid säilitusaineid või säilitusaineteta ravimeid. Ägeda allergilise hoo möödumisel peab silmapinna kahjustunud rakkudel laskma paraneda, kasutades niisutavaid silmatilku ja -geele, mis vähendavad silmalau ning silmapinna vahelist kokkupuudet ning millel on ka osmootsust säilitav toime. Silmaarst soovitab glaukoomiga patsientidele, kes kasutavad pidevalt säilitusaineid sisaldavaid silma siserõhku langetavaid ravimeid, esmavalikuna osmootsust säilitavaid niisutavaid silmatilku, et vähendada säilitusainete tekitatud silmapinna kahjustust.

Kuiva silma sündroomi ravi peamine ülesanne ei ole mitte ainult sümptomite kõrvaldamine, vaid ka silmapinna põletiku vähendamine ja rakkude kaitsmine edasise kahjustuse eest. „Kuiva silma sündroomi sümptomid on väga levinud kliimaseadme ja keskküttega ruumides, lennukites ning kuivas, tuulises ja tolmuses keskkonnas viibivatel inimestel,” räägib silmaarst.

„Seetõttu peaks enamik inimesi kasutama regulaarselt OptiveTM silmatilku või OptiveTM üheannuselisi vorme. Need on ainukesed silmatilgad, mis kindlustavad silmapinna kaitse ja osmolaarsuse säilimise. OptiveTM niisutab ja taastab kuiva silma sündroomi korral kahjustatud rakke ja kaitseb neid edasise kahjustuse eest. Olen märganud, et üheksal juhul kümnest põhjustab allergilise konjunktiviidi ravi kuiva silma sündroomile iseloomulike sümptomite tekke. Selle põhjuseks on allergeenide ja antihistamiinsetes silmatilkades leiduvate säilitusainete kahjulik toime silmapinnale. Seetõttu peaks allergiavastaseid silmatilku kombineerima osmoprotektoritega (OptiveTM), et parandada kahjustunud pisarakilet ja silmas asuvaid rakke ning taastada silmade terve sära,” ütleb dr. Gorjatševa.

Ainult silmaarst võib diagnoosi panna ja ravi määrata. Iseravimise hind võib osutuda liiga kõrgeks.