Aneemia ei kimbuta üksnes kõhnukesi

 (10)
Aneemia ei kimbuta üksnes kõhnukesi
Corbis/Scanpix

Söögiisu pole teid alt vedanud ning te pole ka just eriti kleenuke. Seetõttu tekitab diagnoos „aneemia“ teis imestust. Mis on siis põhjuseks, et hemoglobiini kontsentratsioon veres langenud on?

Aneemia ehk kehvveresuse ning kõhnuse vahel ei ole vahetut seost, nagu paljud ekslikult arvavad. Isegi väga tüsedad võivad kehvveresuse all kannatada. Kõige sagedasem põhjus on rauapuudus. Just raud on organismile hädavajalik punaste vereliblede tootmiseks. Raud on üks hemoglobiini koostisosadest.

Aneemia põhjuseks võib olla ka punaste vereliblede tootmisprotsessis osalevate B12-vitamiini või foolhappe ebapiisav kogus. Vahel juhtub, et kehvveresuse tingib kõikide nende elementide üheaegne puudujääk.

Organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks punaseid vereliblesid — erütrotsüüte. Need sisaldavad hemoglobiini — punast verepigmenti, aga ka valku, mis vastutab hapniku transportimise eest kopsudest kõikide elundite ja lihasteni. Kui punaseid vereliblesid pole organismis piisavalt või langeb neis hemoglobiin, tunnetab organism hapnikupuudust. Nii tekibki kehvveresus ehk aneemia.

Haigestumise põhilised sümptomid on krooniline väsimus, unisus, kiirenenud südamelöögid, ärrituvus, peavalud ning peapööritus. Samas oleme harjunud kõiki neid hädasid tõlgendama kui üleväsimust.

Et õigel ajal oma haigusele jälile saada, tuleb iga kahe aasta tagant käia kontrolluuringutel ning teha vereanalüüs. Teie perearstil peab olema teie haiguste üksikasjalik ülevaade. Kui vahetate polikliinikut, tuleks oma tervisekaart kaasa võtta.

Vead dieediga

Rauavarusid täiendatakse toiduga. Kui teie toiduratsioonis pole küllaldaselt rauda sisaldavaid toiduaineid, siis võib see soodustada kehvveresuse arengut. Organismile ei mõju just kõige paremal moel ranged dieedid, mis jätavad toidulaua ilma punase liha ja subproduktideta.
Rauda sisaldavad ka mõningad köögiviljad, kuid sellisel kujul omastab organism seda raskemini. Näiteks omastatakse spinatist 1% rauda, vasikalihast aga 22%. Seetõttu on taimetoitlastel aneemiasse haigestumise oht hulga suurem kui lihasööjatel.

Loobudes loomset päritolu toitudest jääme ilma paremini omastatavast rauast ning seega B12- vitamiini ainsast allikast. Nagu foolhapetki, ei suuda meie organism ise toota ka B12-vitamiini. Peame need saama oma toidust.

On olemas grupp ühendeid, mis pidurdavad raua omastamist seedetraktis. Nendeks on oksalaadid (neid leidub näiteks hapuoblikates, peedis, šokolaadis), fosfaadid (juustud, pakisupid), tanniinid (tee) ja kofeiin (kohv ja Coca-Cola).

Ootad last

Beebiootel naise organismi rauavajadus on tõusujoonel, selle tagavarad aga ammendatakse tavalisest kiiremini. Raud on vajalik platsenta arenemiseks, hiljem aga juba lapsele endale tema isiklike vereliblede tootmiseks.

Naise organism jagab rauda esmajärjekorras lapsele ning alles pärast seda rahuldab isiklikke vajadusi selle elemendi järele. Seetõttu sünnitavad aneemiat põdevad naised harva rauapuuduse all kannatavaid lapsi. Ema raskekujulise aneemia korral võib lapsel siiski esineda hapnikunälg.

Verekaotus

Teatud osa rauast väljub meie organismist higi ja kestendava epidermise ehk marrasknaha kaudu. Kõige rohkem aga kaotame rauda verejooksu ajal. Sage ninaverejooks või igemete veritsus, aga ka vererikas menstruatsioon, mis kestab umbkaudu 10 päeva, annavad märku, et tuleb viivitamatult arstiga konsulteerida.

Kuidas sellega toime tulla

Tasakaalustatud dieet on üks peamistest võtetest võitluses aneemiaga. Rauaallikaks, mida organism hästi omastab, on looma- ja vasikaliha, ka maks, rupskid ja verivorst. Rauda leidub kalas ja munakollases. Lihatoidud sobivad kõige paremini C-vitamiinirikaste puu- ja köögiviljadega, kuna nimetatud vitamiin aitab rauda paremini omastada.
Raua taimseks allikaks, kuigi halvemini omastatavaks, on tumerohelised köögiviljad: brokoli, spinat, brüsseli kapsas.

Samas tuleks meeles pidada, et haiguse korral ei piisa üksnes dieedist, vaja on ka ravimeid võtta. Väikseimagi kahtluse korral tuleb teha vajalikud uuringud. Üksnes arst saab määrata õiged preparaadid.

Allikas: Planeta Ženštšinõ