Kusepõiehäirete hulka kuuluvad erinevad haiguslikud seisundid nagu pingutus-uriinipidamatus, sunduriinipidamatus, neurogeensed põiehäired, tsüstiit, vaagnaelundite operatsioonide järgselt tekkinud kusepõie probleemid jt.

Erinevate haiguste korral esinevad erinevad sümptomid nagu sage urineerimine, valulik urineerimine, uriinileke pingutusel jne.

Uriinipidamatust esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel. Uriinipidamatus on seisund, mille puhul tahtmatu uriinieritus põhjustab sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Probleemi olemasolu võib ära unustada ravi või spetsiaalsete vahendite abil. Selle haiguse tõenäosus sõltub eelnenud sünnituste arvust ja naise vanusest. Uriinipidamatus esineb umbes 20% üle 65aastastel.

Sagedasemad uriinipidamatust soodustavad tegurid on:
* rasedus ja sünnitus, sünnitraumad (sünnitusteede vigastused)
* kaasasündinud sidekoe nõrkus
* üleminekuperiood e menopaus (tingituna östrogeenvaegusest)
* raske kehaline koormus
* vananemisega seotud muutused (põie maht ja elastsus vähenevad)
* eelnenud operatsioonid tupe piirkonnas
* neuroloogilised haigused
* seljaaju kahjustused

Uriinipidamise häireid on mitmesuguseid, neist sagedamini esinevad pingutus- ja sund-uriinipidamatus.

Pingutus-uriinipidamatus (kuni 50% uriinipidamatuse juhtumitest) on tahtmatu uriini leke pingutusel (hüppamisel, jooksmisel, köhimisel jne) tingituna madalast kusitisisest rõhust, vaagna sidekoe ja lihaste nõrkusest. Probleem on kusiti funktsioonis. Olulist osa mängivad vaagnapõhja ja tupe lihased ja sidemed.

Sunduriinipidamatuse (45-60%) puhul on viga kusepõie täitumise kontrollis. Põie ärritatavus on tõusnud ja urineerimisrefleksi tagasihoidmine on halvenenud.

Ravi sõltub eri uriininipidamatuse tüübist. Pingutus-uriinipidamatuse kergemate vormide korral on abi spetsiaalsetest võimlemisharjutustest. Olulised on vaagnapõhja lihaste pingutuseks mõeldud harjutused. Järjepidev ja motiveeritud harjutuste sooritamine võib oluliselt parandada uriinipidamist. Väga hea on ujumine, jalgrattasõit. Hästi ei mõju aeroobika ja ekstreemsport, näiteks langevarjuhüpped.

Väga head ravimit siiani leitud pole, mistõttu pingutus-uriinipidamatuse raskemate vormide korral on hea efektiga kirurgiline ravi. Kuna probleem on kusitis, siis positiivse efektiga on operatsioon, kus spetsiaalne ling asetatakse kusiti alla selle toestuseks. Kui patsient köhatab näiteks, siis ling hoiab kusitit õiges asendis ja ei teki tahtmatut uriinileket.

Eestis tehakse selliseid operatsioone alates 2000.aastast, mujal maailmas juba kaheksa-kümme aastat. Et need linguoperatsioonid on patsiendisõbralikud, suhteliselt lihtsalt teostatavad ja heade tulemustega, siis varasemaid operatsioonimeetodeid enam ei kasutata.

Sunduriinipidamatuse ravis on oluline osa suukaudsetel preparaatidel, mis rahustavad maha ärritatud põielihase. Kirurgiline ravi selle tüübi korral ei aita.

Umbes 35% võib olla tegu segatüüpi uriinipidamatust, kus esinevad nii pingutus- kui ka sunduriinipidamatuse iseloomulikud kaebused. Kui kaebused on seotud rohkem pingutuse uriinilekkega, siis lingulõikus ei sobi ka selle tüübi uriinipidamatuse korral.

Kokkuvõtteks võib öelda, et uriinipidamatus on laialt levinud kõikjal maailmas. Eestis on siiski seda probleemi veel küllalt vähe teadvustatud. Meie ühiskonna põhjamaised tagasihoidlikud naised häbenevad ja ei julge pöörduda arsti poole. Eestis tegelevad naise uriinipidamatusega nii günekoloogid kui ka uroloogid. Meie riigis on olemas kõik tingimused selleks, et intiimsest probleemist jagu saada.

Näide: Patsient Helve (nimi muudetud)

Maal elav (tagasihoidliku iseloomuga) 66aastane naine. Kaks korda sünnitas üle 4kg raskeid lapsi. Mõlemad sünnitused venisid küllalt pikaks. Esimest korda märkas uriinileket üsna ruttu pärast teist sünnitust. Esialgu Helvet see väga ei häirinud, kuid aastatega on uriinipidamatus süvenenud ja eriti suureks probleemiks kujunes peale menopausi. Helve ei julgenud enam väljaski käia, kuna tundus, et lõhnab uriini järele. Väheselgi pingutusel esines uriinileket, mille tõttu naine kasutas pidevalt sidemeid. Helve ei pöördunud oma murega kellegi poole. Ta mäletas, et ta vanaemal ja ka emal oli olnud uriinipidamatus. Arvas, et see on vanadusega kaasas käiv paratamatus.

Lõpuks pöördus Helve siiski perearsti poole (õigemini perearst ise juhtis nende jutu sinnapoole). Perearst soovitas minna naistearsti vastuvõtule. Helve sai oma murest lahti tänu operatsioonile. Kahetseb ainult, et ei pöördunud varem arsti poole. Patsiendina on ta väga õnnelik ja julgustab teisi hädalisi.

Info uriinipidamatusest www.kuivaks.ee