Appi, ma ei taha ärgata! Neli väärt soovitust, mis pimeda aja tusatujuta ja tervena üle elada aitavad
Pimedal ajal toodab inimese käbinääre melatoniini, ainet, mis soodustab uinumist. Päikesevalguse toimel toodab käbinääre serotoniini — ainet, mis teeb erksaks ja tõstab meeleolu, nn õnnehormoon. Nii on päeval inimese kehas rohkem serotoniini, öösel aga melatoniini. Pimedal talveajal on kehas palju melatoniini ning seepärast võib inimene tunda end väsinuna ja uimasena. Et ka pimedat aega maksimaalselt nautida ja tunda end hästi, siis järgi järgmiseid soovitusi.
1. Vitamiinid, vitamiinid, vitamiinid!
Organismi turgutamiseks on apteegi tootevalikus mitmesuguseid vitamiine ja apteekriga arutades leiab nende seast kindlasti sobiva preparaadi. Ent ei tohi unustada, et täisväärtuslikku toitumist ning tervislikku eluviisi ei asenda ükski toidulisand. Mitut vitamiinipreparaati koos võttes tuleks jälgida, et kattuvate vitamiinide annused ei ületaks päevast normi, sest pidev suurte koguste manustamine võib kasu asemel hoopis probleeme kaasa tuua. Millistest vitamiinidest alustada? Organismi immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha ja igemete toetamiseks ning raua imendumiseks on vajalik C¬-vitamiin. Seda leidub tsitrulistes, kiivis ja ka koduaia marjades, eriti vitamiinirikkad on näiteks mustad sõstrad. Kui aga neid külmkappi varutud pole, siis apteegis on C¬-vitamiini saadaval eri annustes tablettide, närimistablettide ja lahustuvate tablettidena. Närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad aga hästi B¬-grupi vitamiinid. Apteegis on B¬-vitamiini preparaadid saadaval tableti kujul, leidub nii sünteetilisi komplekse kui ka loodusliku päritoluga õllepärmitablette. Suurema B¬-vitamiinide sisaldusega multivitamiine pakutakse ka kapslite, närimistablettide ja lahustuvate tablettide kujul. Väsimuse ja kurnatuse korral saab abi ka koensüüm Q10 sisaldavatest kapslitest. Üldiseks organismi tugevdamiseks võib teha läbi multivitamiinikuuri, multivitamiine tuleks võtta peamise söögikorra ajal ja mitte pikemalt kui 1-2 kuud järjest.
2. Külasta oma perearsti raua sisalduse mõõtmiseks!
Üks olulisemaid mineraalelemente on raud. Organism vajab rauda mitmeteks elutähtsateks talitlusteks, näiteks immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, vere punaliblede ja hemoglobiini tootmiseks, samuti hapniku transpordiks organismis. Raua vastutusalasse kuulub ka organismi energiavarude korrashoidmine, mistõttu nii väsimus, jõuetus kui ka keskendumisraskused võivad viidata raua puudusele organismis. Rauda ei suuda organism ise toota ning sellest lähtuvalt peaks igapäevane toidulaud kindlasti sisaldama rauarikkaid toiduaineid, näiteks liha, maks, verest valmistatud toidud. Vajalik mineraalelement on esindatud ka tera- ja aedviljades, kuid sealt imendub raud halvasti. Rauaga sama olulised on viimase omastamist soodustavad vitamiid ja mineraalained. Punaliblede tootmiseks on vaja täiendavalt B12-vitamiini ja foolhapet. Lisaks nimetatud vitamiinidele toetavad raua paremat omastamist nii C-vitamiin kui ka B-rühma vitamiinid. Eesti apteekides on saadaval preparaat ´Ferronol´, mis sisaldab profülaktilises annuses rauda koos vajalike vitamiinide ja mineraalidega ning sisaldab ka marjakontsentraate. Enne suuremates annustes rauapreparaatide tarvitamist tuleks konsulteerida kas perearsti või pereõega, teha vastavad analüüsid ning selgitada välja raua reaalne kogus organismis.
3. Ole aktiivne!
See, et väljas on külm ja pime, ei ole tähenda, et peaksid toas istuma. Iga päev tuleks hingata värsket õhku ja viibida õues, ehk õnnestub tunda ka päikesepaistet. Toas, kus õhk ei liigu ja on kütmisest kuiv, võid vastasel juhul kiiresti väsida ja uimaseks muutuda. Pigem kasuta praegust võimalust suusatada, uisutada ning nautida teisi talispordialasid. Suusatamine annab sulle piisavalt füüsilist aktiivsust ning lisaks näed ka maalilisi metsaradu. Kui see aga mingil põhjusel võimalik pole, siis jaluta hommikuti tööle või ühistransporti kasutades, tule üks peatus varem maha. Sinu keha ütleb sulle selle eest vaid suure aitähi!
4. Toidulaud olgu mitmekesine
Eelista kindlasti värsket ja vitamiinirikast toitu. Närvilisus ja väsimus on tingitud just mingi organismile vajaliku mineraalaine või vitamiini puudusest. Et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest — täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid).
Üheks heaks vitamiiniallikaks on erinevad kodumaistest aiasaadustest tehtud mahlad, mis ei sisalda säilitusaineid, kuid milles on suurtes kogustes C vitamiini. See tõstab organismi vastupanuvõimet, tugevdab immuunsussüsteemi, toetab nahka ja igemeid ning aitab raual imenduda. Kui tarbid leiva- ja saiatooteid, siis eelkõige vali täisteratooteid, mille koostisosad sisaldavad palju E vitamiini.
B¬-vitamiine omakorda leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. Pimedal ajal tuntakse enim puudust ka D-vitamiinist, mida leidub näiteks munakollases ja kalamaksaõlis.
