Seda tugevat peavalu võib põhjustada mis iganes — toores sibul, punane vein, sigaretisuits, unerežiimi vahetus, teatud päevad tsüklist või lausa ilmamuutus. Isegi mõned peavalutabletid võivad valu suurendada.

Taolised valud pole harv nähtus. Kusjuures naistel esineb seda sagedamini kui meestel. Mõnedel on need lausa krooniliseks kujunenud — neil esineb 15 või enam migreenihoogu kuus. Teisi tabavad hood üks-kaks korda kuus.

Migreeni puhul on oluline määrata täpne diagnoos ning põhjused, mis haiguse esile kutsuvad. Seega on arsti poole pöördumine hädavajalik.

1. Kas tavaline peavalu või migreen?

Sinu meelest on migreen see, kui tahaks valu pärast mööda seina üles ronida. Tegelikult on sul aga tavaline peavalu. Sellest, mis sinuga toimub, sõltub aga suuresti täpne teraapia valik.

Sul on migreen, kui:
* sinu peavalud langevad kokku kahe või enama järgmise määratlusega: mõõdukad kuni piinavateni välja, pulsseeruvad, lokaliseeruvad ühel peapoolel, tugevnevad liikumisel ja kummardamisel;

* sa tunned iiveldust (vahel oksendad), oled ka tundlikum valguse, helide või lõhnades suhtes;

* sul on olnud vähemalt viis hoogu, mis kestsid ilma ravita neljast tunnist kuni
kolme päevani.

Kui valuhoog haarab tervet pead, sa ei tunne iiveldust ega tundlikkust valguse, helide ja lõhnade suhtes ning liikumisel valu ei suurene, siis on su peavalu tingitud pigem pingest.

Mida teha? Vaatamata sellistele, otsekui selgetele erinevustele, arvavad eksperdid, et need kaks peavalu tüüpi võivad tekkida ühest ja samast mehhanismist ajus.

Kui sa arvad, et ei tasu sellepärast arsti juurde minna, kuna see pole “tõsine”, teed tegelikult oma elu raskemaks. Ära jäta valu tähelepanuta. Arstid kinnitavad, et kasutades meetodeid kontrollimaks migreenide tekkemehhanismi, võib igasugust peavalu ennetada või vähendada.

2. Sa arvad, et kõiges on süüdi haimoriit ehk põskkoopapõletik

Peavalu koos kinnise nina ning surutistundega oimukohtades, laubal või pealael peetakse sageli põskkoopapõletikuks. Ometi ära kiirusta vastavate ravimite võtmisega.

Arstide tähelepanekute põhjal oli 3000 uurimisalusel patsiendil, kes arvasid, et nende peavalud on tingitud haimoriidist või sinusiidist (urkepõletik), 88 protsendil tegelikult migreen. Seda eksimust on üpris lihtne seletada. Kui migreeni puhul aktiviseerub valuhoo ajal signaale edasiandev kolmiknärv, võib see tekitada sinusiidi sümptomeid.

Ka kinnist nina provotseerivad väliskeskkonna muutused (temperatuuri-, niiskuse ja õhurõhu kõikumised) kutsuvad esile migreeni. Tursetevastaste ja veresooni ahendavate vahendite kasutamine nohu raviks vaid süvendab olukorda, kuna ravimi mõju lõppemisel laienevad peaveresooned taas ning valu tugevneb.

Mida teha? Kui sul on peavalu ning tunned, et nina on kinni, kuid tüüpilised nohu sümptomid — rohekas või kollakas eritis ninast — puuduvad, siis pole see ilmselt põsekoopapõletik, vaid migreen. Täpse diagnoosi saab panna üksnes arst, kes vajadusel määrab ravimid.

3. Tarvitad liialt valuvaigisteid

Kui sa tarvitad liiga tihti valuvaigisteid, olgu või neid, mida ilma retseptita müüakse, tekitad sa endale pahaaimamatult kroonilisi peavalusid. Mis siis toimub, kui meie organism muutub sõltuvaks ravimitest, mida tarvitame? Opiaadid (näiteks kodeiini alusel valmistatud ravimid) “summutavad” valutundlikke retseptoreid ajurakkudes. Kui aga preparaadi mõju lõpeb, muutuvad retseptorid veelgi tundlikumaks väikseimategi valusignaalide suhtes.

Pealegi aktiviseerivad narkootilisi aineid sisaldavad analgeetikumid hea tuju hormooni serotoniini tootmist, viimane aga blokeerib kolmiknärvi signaalid. Kui siis selliste preparaatide mõju lõpeb, langeb järsult serotoniinitase ning oleme kaitsetud uute peavaluhoogude ees.

Sõltuvus võib tekkida ka laialtlevinud valuvaigistitest (eriti neist, mis sisaldavad segu aspiriinist, atsetaminofeenist või fenatsetiinist ja kofeiinist) või veresooni ahendavatest ninatilkadest, kui tarvitada neid 15 päeva või enam kuu aja jooksul. Ajapikku võib nende preparaatide regulaarne kasutamine viia selleni, et peavalud sagenevad, valuvaigistid aga enam ei mõju.

Mida teha? Loobu oma arsti abiga valuvaigistitest. Kas see on lihtne? Ei. Kuid ole kindel, et juba mõne aja pärast väheneb peavalude intensiivsus ja sagedus. Kui oled sellest nõiaringist — tabletid — valu — tabletid — välja rabelenud, saab asuda otsima lahendust, mis just sulle sobib ja just sind aitab.

4. Liialdad kofeiiniga

Kui juua peavalurohtudele peale kohvi või Coca-Colat, siis nende toime tugevneb. Just seetõttu on kofeiin tavaline komponent valuvaigistite koosseisus. Niipea kui kofeiini mõju lakkab, tuleb valu tagasi — veresooned laienevad, ärritades tundlikke närvilõpmeid.

Mida teha? Kui oled kohvi fänn, vähenda selle kogust. Luba endale vaid üks-kaks tassitäit päevas. Sa ei vaja ju täiendavaid migreenihoogusid, mille tekitab sõltumine kohvist.

5. Sa ignoreerid faktoreid, mis kutsuvad esile migreeni

Migreeni tekitavateks faktoriteks võivad olla stress, hormonaalsed muutused, halb uni, aga ka tugevad lõhnad, ere valgus, ka kuumus või teatud toit, mõnel õnnetul juhul ka seks. Kui sa analüüsid hoolega olukorda, siis on võimalik kindlaks määrata, mis nimelt sinu migreenihoo põhjustajaks on.

Mida teha? Kirjuta üles päevad, mil migreenihood sind tabasid. Märgi ära ilmamuutused, kirjuta üles, mida sa enne hoogu sõid, kas jõid alkoholi (millist ja kui palju), kas sul oli stress või menstruatsioon.

Märgi üles ka võetud ravimid, mis ei olnud seotud peavaluga. Näiteks antidepressandid, köhapreparaadid, rasestumisvastased- või kõhnumistabletid (need kõik võivad samuti peavalu tekitada). Märkmed aitavad sul kindlaks määrata valutekitavaid faktoreid. Need annavad ka võimaluse olla valvel ohtlikel aegadel — teatavatel tsükli päevadel, ootamatu ilmamuutuse puhul või õhurõhu tõustes.

Kui sind ootab pingeline tööperiood ja sa tead, et stress tekitab sul migreeni, püüa korralikult magada, ära liialda kofeiiniga ja söö õigesti.

Sinu ülestähendused võivad viidata ka teatud peavalusid tekitavatele toiduainetele või vürtsidele.
Mõningad spetsialistid soovitavad “igaks juhuks” vältida kõige levinumaid migreeni tekitavaid toiduaineid. Nendeks on kofeiin, naatriumglütamaat (maitsetugevdaja), šokolaad, suitsutatud tooted, juust — eriti kõvad sordid, ja alkohol — eriti punane vein, šampanja ja kanged magusad joogid.

6. Stressisituatsioonis ignoreerid füüsilist koormust

Ärevustunne koos vähese füüsilise aktiivsusega on kahekordne koormus närvisüsteemile. Liikumisaktiivsus alandab stressitaset, aitab korrastada und ja tõstab looduslike valuvaigistite, endorfiinide taset.

Mida teha? 30-45 minutit, kolm-neli korda nädalas sportimist on just see, mida vajad. Kui füüsiline koormus tekitab valu, võta 30-60 minutit enne treeningut tablett ibuprofeeni. Väldi ka raputavaid harjutusi, näiteks hüppeid ja jooksu. Elliptiline ja velotrenažöör on sobilikud. Joo vett enne harjutusi, harjutuste ajal ja pärast harjutusi, soojenda end tasapisi ning treeni jahedas ruumis.

7. Sinu unerežiim on segamini

On kindlaks tehtud, et suur osa inimesi kannatab migreenihoogude all pärast liiga pikka und. On ka hulgaliselt inimesi, kelle pea valutab just vähese magamise tõttu. Ka lühiajaline päevane uni ei pruugi olla produktiivne, kuigi on võimeline vähendama peavalu, samas segab see öist und, mis suure tõenäosusega kutsub lähiajal esile uue haigushoo.

Mida teha? Püüa jälgida oma unerežiimi — heida magama ja tõuse üles iga päev ühel ja samal ajal, isegi puhkusel olles ning nädalalõppudel. Maga vähemalt seitse-kaheksa tundi ööpäevas. Täisväärtuslik uni aitab vähendada migreenihoogude sagedust ja intensiivsust peaaegu kolm korda.

Allikas: Domašnii Otšag