Kust probiootikume leiab?
Ükski toidulisand ei asenda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist, mispärast on oluline, et saaksime probiootikumid eelkõige toidust. „Eestimaalaste söögiharjumused tegelikult soosivad seda. Näiteks leidub kasulikke piimhappebaktereid armastatud hapukapsas, aga ka keefiris, juustus ja hapukurgis. Eksootilisematest toitudest võib proovida kimchi’t, kombutcha’t, tempeh’t (fermenteeritud sojaoad) ja miso.
Kui aga toidust piisavas koguses vajalikke häid baktereid kätte ei saa, leiab apteegiriiulilt erinevaid toidulisandeid nii kapslite, närimistablettide, tilkade ja pulbri kujul täiskasvanutele-lastele,” selgitab proviisor.
Mariana Džaniašvili rõhutab, et kuna sama probiootikum võib olla mõnele inimesele soodsa toimega, teisele aga täiesti kasutu, võiks õige preparaadi leidmiseks nõu pidada näiteks perearsti või apteekriga. „Igaühele ikka oma, seega ei tohiks karta nõu küsida.” Probiootikumide kasutamisega peaksid eksperdi sõnul ettevaatlikud olema nõrgestatud immuunsusega patsiendid, näiteks HIV nakkuse kandjad, keemiaravil olevad inimesed või suurte hormoonravi annuste saajad.
Tee probiootikumi kuure
Probiootikume ei pea kasutama kogu aeg. Erilist tähelepanu nõuab keha just talvisel või stressirohkel perioodil või enne reisi. „Ennetamiseks võiks teha kuure, mille kestvus on umbes 30 päeva. Sügistalvisel hooajal võiks tegevust korrata iga paari kuu järel. Mõistlik oleks seda teha ka siis, kui on plaanis rännata maailmas ringi, eriti just subtroopilistes ja troopilistes maades nagu Aafrika, Lõuna-Aasia või Lõuna-Ameerika. Nii jääb puhkusel aega vaatamisväärsuste ja hea toidu nautimiseks ega pea mõtlema tüütutele kõhuvaegustele või muudele tervisemuredele,” selgitab Džaniašvili.