Apteeker annab nõu: kellele ja miks on vaja probiootikume?

 (1)
Apteeker annab nõu: kellele ja miks on vaja probiootikume?
Photo by Maid Milinkic on Unsplash

Meie kehas elab miljoneid erinevaid mikroobe, kes mõjutavad keha normaalset talitust. Kui nende tasakaal on paigast ära, võime kergemini haigeks jääda. Kuidas oma keha eest hoolitseda ja miks on vaja probiootikume, räägib Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Meie keha seedetraktis on nii patogeenseid kui ka mittepatogeenseid mikroobe. “Lihtsamalt öeldes tähendab see nii-öelda halbu ja häid bakterid. Mittepatogeensed kaitsevad meid haigusetekitajate liigse paljunemise eest ja väldivad limaskesta kahjustuste teket. Patogeensed aga vastupidi lõhuvad limaskesta terviklikkust. Kui nende kahe tasakaal on paigast ära, võimegi kergesti haigeks jääda,” selgitab Džaniašvili kehaprotsesside omapära.

“Seda harmoonilist koostoimimist mõjutavad lihtsad igapäevase tegevused ja meid ümbritsev keskkond. Stress, kesine toitumine, ravimid (antibiootikumide võtmine) ja vananemine. Aga ka näiteks soojamaareis võivad bakterite tasakaalu kehas pea peale keerata,” lisab ekspert. Seetõttu vajab meie keha probiootikume ehk piimhappebaktereid, mis aitavad organismis säilitada ning taastada loomulikku kooskõla. Neid saab omastada toidust ning apteekidest leiab ka erinevaid toidulisandeid.

Mure annab märku väikeste sammudega

Proviisori sõnul viitavad probiootikumide vajaduse järele esmajärjekorras seedehäired (kõhukinnisus või -lahtisus), kõhugaasid, soor, tupeseen, kõrvetised. „Probleemi süvenemisel võib tekkida ka toidutalumatus või -allergia, ärritunud soole sündroom, põletikuline soolehaigus. Samuti võib väheneda immuunsus ja haigused hakkavad kergemini kimbutama. Ka võivad sellega seotud olla nahaprobleemid, nagu akne või ekseem,” toob ta näiteid.

Seotud lood:

Miks just probiootikumid?

Nende vaeguste korras võib abi saada probiootikumidest. Ka mitmed uuringud kinnitavad probiootikumide häid omadusi. “Näiteks on need kasulikud ennemainitud kõhulahtisuse ennetamiseks ja kiiremaks taandumiseks. Ka mängivad need rolli normaalse soole mikrofloora taastumises, aitavad kergendada ja lühendavad sooleinfektsiooni kulgu,” loetleb Mariana Džaniašvili. Probiootikumid toodavad spetsiaalseid ensüüme, mida läheb tarvis toidu seedimiseks, lõhustamiseks, samuti aitavad nad parandada vitamiinide ja mineraalide imendumist vereringesse. Lisaks tugevdavad probiootikumid immuunsust.

Kust probiootikume leiab?

Ükski toidulisand ei asenda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist, mispärast on oluline, et saaksime probiootikumid eelkõige toidust. „Eestimaalaste söögiharjumused tegelikult soosivad seda. Näiteks leidub kasulikke piimhappebaktereid armastatud hapukapsas, aga ka keefiris, juustus ja hapukurgis. Eksootilisematest toitudest võib proovida kimchi’t, kombutcha’t, tempeh’t (fermenteeritud sojaoad) ja miso.

Kui aga toidust piisavas koguses vajalikke häid baktereid kätte ei saa, leiab apteegiriiulilt erinevaid toidulisandeid nii kapslite, närimistablettide, tilkade ja pulbri kujul täiskasvanutele-lastele,” selgitab proviisor.

Mariana Džaniašvili rõhutab, et kuna sama probiootikum võib olla mõnele inimesele soodsa toimega, teisele aga täiesti kasutu, võiks õige preparaadi leidmiseks nõu pidada näiteks perearsti või apteekriga. „Igaühele ikka oma, seega ei tohiks karta nõu küsida.” Probiootikumide kasutamisega peaksid eksperdi sõnul ettevaatlikud olema nõrgestatud immuunsusega patsiendid, näiteks HIV nakkuse kandjad, keemiaravil olevad inimesed või suurte hormoonravi annuste saajad.

Tee probiootikumi kuure

Probiootikume ei pea kasutama kogu aeg. Erilist tähelepanu nõuab keha just talvisel või stressirohkel perioodil või enne reisi. „Ennetamiseks võiks teha kuure, mille kestvus on umbes 30 päeva. Sügistalvisel hooajal võiks tegevust korrata iga paari kuu järel. Mõistlik oleks seda teha ka siis, kui on plaanis rännata maailmas ringi, eriti just subtroopilistes ja troopilistes maades nagu Aafrika, Lõuna-Aasia või Lõuna-Ameerika. Nii jääb puhkusel aega vaatamisväärsuste ja hea toidu nautimiseks ega pea mõtlema tüütutele kõhuvaegustele või muudele tervisemuredele,” selgitab Džaniašvili.

Proviisor soovitab probiootikume kasutada juba ennetavalt neil, kes põevad sageli kuseteede infektsioone ja tupekandidoosi, niisamuti vanemaealistel patsientidel, kes kannavad hambaproteese ja kellel kipub kergesti tekkima suu limaskesta seenpõletik.

„Samuti on varsti ees tihe eksamite või koolikatsete periood, mil tasub oma keha turgutada ennetava tegevusega,” tuletab proviisor lõpetuseks meelde.