Viimase aja toidutrendidest ja müütidest tingituna on aga pikalt eestlaste toidulaual aukohal püsinud kartul sealt kõrvale tõrjutud või sootuks soovimatute toitude hulka arvatud. Siinkohal selgitabki arst ja toitumisspetsialist Kristel Ehala-Aleksejev, mida tuleks tasakaalustatud toitumise puhul arvestada, miks on selline toitumine oluline ja millised on siin peamised möödarääkimised.

Miks on vaja inimese organismile tasakaalustatud, tervislikku toitumist?

Teadlikult mitmekesine söömine ja varieeruv menüü aitavad meile tagada söödud toiduga optimaalse, eluks kuluva energia ning organismi kasvuks ja taastumiseks vajalikud toitained. Ühekülgne menüü ei pruugi anda piisavat küllastustunnet ja katta organismi vajadust vitamiinide ja mineraalide järele — see võib olla üheks põhjuseks, miks süüakse liiga palju. Inimesed, kes lähtuvad süües erinevatest enesepiirangutest, ei pruugi saada piisavalt energiat ega taasta ka organismi toitainevarusid. Nii energia- kui ka toitainedefitsiidist tingitud probleemid võivad avalduda ajapikku ja sageli ei oska inimene neid oma puuduliku söömismustriga seostada. Näiteks võib lihavaene menüü meid ilma jätta piisavast hulgast rauast ja B12-vitamiinist. Puu- ja köögiviljade puudumine söögisedelis võib aga põhjustada foolhappe ja magneesiumipuudust.

Kuidas mõjutavad meie toitumist erinevad müüdid?

Toitumisega seotud müüdid on sageli pärit meditsiinist. Omal ajal oli neil kindel koht, kuid tänapäeva teadmiste ja oskuste juures tuleks vanad tõed üle vaadata ja mõelda, miks ja kas üldse me neid sellisel kujul enam vajame. Näiteks ulatuvad praeguse aja süsivesikute piiramise, valgu- ja rasvarikaste dieetide juured 19. sajandisse, mil tolle aja füsioloogid ja arstid Inglismaal ning Prantsusmaal püüdsid aidata suhkruhaigust põdevaid inimesi. Arstid muutsid patsientide toitumist, mis mõnel juhul tõi isegi häid, kuid lühiajalisi tulemusi.

Tänapäeval on teadmised seedetrakti toimimisest palju laiemad ja katsete tegemise võimalused täpsemad, mistõttu ei saa sajanditaguseid teadmisi ja uskumusi igakord tänapäeva üks-üheselt üle tuua. Mõned ületoodud uskumused jäävad aga juuripidi minevikku.

Millised on kõige levinud valearusaamad ja uskumised toitumise kohta (näiteks: kartul teeb paksuks; kartulist saab rohkem kaloreid kui valgest riisist; kartulit ei tohi iga päev süüa)?

Mainitud müüdid ongi kõige sagedasemad. Soovitan alati uurida soovituste päritolu ja allikaid ning viidete paikapidavust, enne kui oma toiduvalikuid muutma hakkate. Näiteks kui võrrelda kartulit ja tatart, siis sada grammi keedetud kartulit ja tatart annavad pea sama koguse energiat ja sisaldavad samapalju süsivesikuid. Teatud toitainelise koostise erinevuse tõttu on tatar ehk pisut enam küllastust pakkuv ja kartulit kipume kergemini üle sööma, aga pole mingit põhjust öelda, et kartul teeb paksuks. Ülekaalu põhjustab enamjaolt ikkagi toiduga saadav vajadustest suurem energia. See võib tulla, mis iganes toiduainest, mille söömine on suurem, kui vajadus seda nõuaks. (vt tabelit.)

Keedukartul
Toitaine nimi Kogus Ühik
Energia (sh kiudained) 320,0 kJ
Energia (sh kiudained) 76,5 kcal
Süsivesikud, imenduvad 16,0 g
Rasvad 0,103 g
Valgud 1,96 g
Kiudained 1,44 g

Tatrapuder veega (kuivainet ~25 g)
Toitaine nimi Kogus Ühik
Energia (sh kiudained) 338,0 kJ
Energia (sh kiudained) 80,7 kcal
Süsivesikud, imenduvad 15,1 g
Rasvad 0,5 g
Valgud 2,97 g
Kiudained 1,45 g

Tabeli allikas: Nutridata.ee

Kui palju kartulit tarbib keskmiselt eestlane?

2014. aasta Rahvastiku toitumise uuringu järgi tarbib keskmiselt eestlane päevas kartulit 113 grammi. Uuringu järgi söövad kõige rohkem kartulit (126 g) noorukid vanuses 10-17 aastat. Tarbimisel teisel kohal on 65-74 aastased inimesed, kes söövad päevas 119 grammi kartulit. Kõige vähem tarbivad kartulit alla 10 aastased lapsed, 84 grammi. Üldiselt võib tõdeda, et kartuli tarbimine on läbi aastate märgatavalt vähenenud ja tänapäeval võib leida poeletilt kartulile väga palju erinevaid alternatiive nagu näiteks riisi, tatart, kinoat või pastat.

Mida võiks arvestada tasakaalustatud toitumise puhul?

Tasakaalustatult süües katame igapäevase vajaduse nii piisava energia kui ka erinevate toitainete järele (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained). Iga inimese energia- ja toitainevajadus sõltub soost, east, pikkusest, füüsilisest aktiivsusest ja tervislikust seisundist. Ühtegi toidu- ega toitainet ei saa ületähtsustada ega eraldiseisvalt maha teha. Eesti toitumissoovitused võtavad tasakaalustatud söömise alussoovituse kenasti kokku järgnevalt: söö iga päev midagi viiest põhitoidugrupist ja varieeri toite toidugruppide sees.