Kui uneapnoe esineb kogu öö, ei puhka magaja välja, mistõttu võib ajapikku välja kujuneda kõrgvererõhutõbi, südamehaigused, koguni insult. Hommikul ärgates ei tunne uneapnoe alla kannataja end väljapuhanuna, sageli valutab pea. Päevasel ajal on ta väsinud, võimalusel tahab magada, võivad esineda keskendumisraskused ja mäluhäired. Oht on autoroolis tukkuma jääda, mehhanismidega töötades võib tekkida tööõnnetusi. Sellisel juhul on inimene ohtlik nii endale kui teistele.
Kuidas norskamist ravida?
Arsti juurde tuleb pöörduda siis, kui esineb igaöine valjuhäälne norskamine, mille peale magaja sageli ärkab. Samuti juhul, kui norskamine esineb igas asendis, kui lähedased kuulevad hingamispause, kui esineb päevane väsimus ja unisus või on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja rasvumine, millega kaasneb norskamine.
Uuringutega saab kindlaks teha, kas ja kui palju esineb norskamist, kas suu on öösel avatud, kas esineb hingamistee kokkulangemist ning hapniku taseme langust. Jälgitakse, kui palju esineb virgumisi, mis und segavad, kas tuleb ette perioodilist jäsemeliigutuse häiret või muutusi südametöös.
Vastavalt uuringu tulemustele valitakse ravi. Kui esineb mõõdukas norskamine selili asendis ja suu on püsivalt lahti, piisab patsiendi keeramisest külje peale. Terapeut näitab ette harjutused, vajadusel saab suu teipimisega öösel kinni hoida. Norskaja nina peab hingama, seepärast on vajalik ka kõrva-nina-kurguarsti konsultatsioon.
Kui tegu on keskmise või raske uneapnoega, soovitatakse magada positiivse rõhu aparaadiga, mis tagab, et hingamistee on kogu öö avatud. Inimene puhkab välja ning tunneb end päeval palju paremini. Positiivse rõhu aparaat jääb kaaslaseks enamasti kogu eluks. Vahel aitavad ka hambakaped, mis pannakse ööseks suhu, et alalõug ei vajuks alla. Abi saab hambaarstidelt ja ortodontidelt.