Vapra sperma seiklused
Sperma - ainuüksi see sõna tõmbab suu muigele. Ja suurendusklaasi all nähtav kujutis konna kullest meenutavast munarakku taga ajavast olendist kutsub alati esile naerukihina. Aga luksuge palju tahate, spermal on oluline roll elu saladuse mõistmisel. Oma lühikese eluea jooksul võitlevad seemnerakud niisama vapralt kui ümarlaua rüütlid, eesmärgiks eostamine.
Beebide munandikottides paiknev sperma on primitiivne. Puberteeti jõudes lükkab meeste testosteroon sisse järgmise käigu ning organism hakkab tootma täiskasvanud spermat.
Testosteroon kannab vastutust ka muude muudatuste eest teismeliste poiste organismis. Ärahirmutatud kuuenda klassi poiss, kes vaid piiksatas, kui tugevamad koolikaaslased ta peadpidi prügikasti surusid, teeb nüüd jämedat häält. Kõhn kutt on kasvatanud suve jooksul lihased ning tõmbab endale ka paralleelklassi tüdrukute pilke. Pöialt imenud lasteaiajõnglane silitab nüüd tärkavat habet.
Iga seemnerakk ehk spermatosoid on kuus sajandikku millimeetrit pikk. See tilluke rakk koosneb potentsiaalse isa geneetilist materjali kandvast peast, lühikesest energiat kandvast keskosast ja sabast, mis aitab rakul munaraku poole liikuda. Seemneraku pead kaitseb spetsiaalne kate, mida kutsutakse akrosoomiks. See kaitseb ensüüme, mis aitavad spermal munaraku seinast läbi tungida.
Poolt uue potentsiaalse ilmakodaniku geneetilisest materjalist kandev sperma peidab endas ka maagilist võtit, mis määrab ära beebi soo: Y või X kromosoomi. Aga nii nagu lumehelbedki, ei ole ükski spermatosoid teisele sarnane: igas seemnerakus peitub ainulaadne geneetiline materjal, mis aitab luua ainulaadse inimese.
Terve noore mehe spermavarusid täiendava vabriku tootmisvõimsused konkureerivad edukalt eesrindlike robotiseeritud tootmisliinide võimsusega. Päevas tekib miljon seemnerakku ehk 1000 rakku sekundis. See keeruline operatsioon leiab aset munandites. Temperatuur peab olema täpselt õige - 35 kraadi - ehk madalam kui ülejäänud kehatemperatuur.
Sperma sünnikohaks on munandites asuvad väänlevad koridorid, kus sperma valmib umbes 60 päeva jooksul. Iga spermatosoid pooldub selle aja jooksul kaks korda, luues neli seemnerakku.
Seejärel ladustatakse tegutsemisvalmis sperma munandite taguses piirkonnas. Seksuaalne erutus paiskab vere peenisesse, mille tulemusel too lülitub tavalisest unisest olekust pühadesaluudi eelsesse seisundisse. Aga seemnepurskest alles algab sperma pikk ja keeruline tee oma missioooni täitmiseni.
Sperma paisatakse kahte juhasse ja sealt edasi peenesse torusse peenises, mida mööda liiguvad nii sperma kui uriin. Sellel teekonnal seguneb sperma muude sekreetidega, mis aitab seemnerakke teekonnal munarakuni, lisades neile mobiilsust ja energiat. Enamus vedelikust, mis seemnepurske ajal välja tuleb, on just see abivedelik. Seemnevedeliku spermasisaldus on vaid umbes üks kuni viis protsenti, kuigi ühe purskega võib paiskuda välja 500 miljonit seemnerakku. Nende seemnerakkude, millel õnnestus "saluudis" osaleda, katsumuste tee aga alles algab. Kui nad suudavad läbida tupe happelise keskkonna, seisab neil ees limane labürint, enne kui nad jõuavad emakakaelani ehk sissepääsuni emakasse.
Tõsi küll, ovulatsioon pühib enamuse takistavast limast minema, muutes navigeerimise lihtsamaks, aga suurem osa spermast ei suuda siiski teekonda läbida. Sellel teel varitsevad spermat ka luuravad valged vererakud, kelle ülesanne on tappa kõik võõras, mis naise organismi siseneb. Ja lõppude lõpuks on kõik ikkagi kinni vedamises.
Sperma alustab rünnakut nagu sõjaväeosa, aga paiskub varsti igas suunas laiali. Paljud seemnerakud lihtsalt hälbivad teelt, kuni surevad. Teistel jääb kogu tee läbimiseks puudu energiast. Umbes 17-sentimeetrine teekond on ujuvatele rakkudele pikk matk, mille sooritamiseks kulub paarist tunnist mõne päevani. Ovulatsiooni ajal saavad seemnerakud väikese taganttõuke munajuhade kokkutõmmetest ning tekkiv laineefekt võib kiirendada seemneraku teekonda poole tunnini.
Teekonnal naise paljunemisorganiteni leiavad vapramad semnerakud ka mõistmist ja nad varustatakse ainetega, mis hiljem peaks hõlbustama munarakku tungimist. Saabudes õigesse kohta valel ajal (kui ovulatsiooni ei ole veel toimunud), ei pane spermatosoidid pahaks ka väikest ooteaega, klammerdudes munajuha seina külge ja tolknedes seal kuni kolm päeva, mis on raku keskmine eluiga.
Kui munarakk on haardeulatuses, muutub sperma hüperaktiivseks. Pühale Graalile hingematvalt lähedal olles paneb sperma saba tõsiselt tööle. Teadlased on andnud sellele erinevaid, pigem surfamisterminoloogiat meenutavaid, nimesid nagu "lai amplituud", "tähepööre". Õnnelikud seemnerakud (maksimaalselt kolmkümmend) põrkavad kokku munaraku proteiinikestaga.
Nad klammerduvad munaraku külge kui sipelgad suhkrutüki külge ja viskavad peast tillukesed mütsid, et selle all peituvad ensüümid saaksid lahustada munaraku elastse kesta. Meeskonnana töötades nõrgestavad seemnerakud kesta seda peaga togides, et avaust leida. Kuni üks õnnelik tungib läbi esimesena ning imetakse muneraku sisse. Seda hetke nimetatakse viljastumiseks. Seejärel sulgub munarakk teistele rakkudele, panemata tähele ülejäänute jõupingutusi ja nad halastamatul endast väljapoole jättes.
Munaraku sees heidab võidukas seemnerakk kõrvale saba ja lühikese keskosa ning tõmbab paar tundi hinge. Munarakk kogub samal ajal emapoolse geneetilise materjali ema algtuuma nimelisse keskusse. Hingetõmbepausi järel jõuab ka isapoolset geneetilist materjali kandev seemnerakupea aeglaselt kohale ja end paisutades loob isapoolse algtuuma.
Kumbki algtuum koosneb 23 kromosoomist - täpselt poolest inimese loomiseks vajalikust geneetilisestt materjalist. Olles umbes päevakese teineteise kõrval puhanud, algtuumad ühinevad, tõstes uutesse kõrgustesse mitte ainult kahe inimese liidu, vaid pannes aluse ainulaadsele uuele inimesele.
Kõik lapse keha rakud on ühesuguste kromosoomidega, mis on ainuomased vaid temale, kusjuures pooled geenid pärinevad emalt ja pooled isalt. Iga kromosoom kannab endas pärilikku materjali. Pruunid või sinised silmad, punased või mustad juuksed, pikad või töntsakad varbad - see on vaid põgus läbilõige sellest, kuidas 100.000 või enam geeni võivad end väljendada.
*****
Terve pataljon spermat riskib eluga võimaluse nimel saada selleks ainsaks spermatosoidiks, mis annab edasi salajase geneetilise koodi inimesele, kes ei helista ega kirjuta talle kunagi ega pruugi kunagi pead vaevata selle üle, kui olulist rolli tema olemasolus mängis üks tilluke pika sabaga sell.
