Haviko sõnul on passiivne suitsetaja iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Tema sõnul on paljudele üllatuseks aga see, et ka passiivne suitsetamine mõjub tervisele kahjulikult. „Suitsetaja poolt väljahingatavas n-ö kõrvalises suitsuvoos on kahjulikke aineid rohkemgi kui peavoos. Nende kemikaalide sissehingamisel ehk passiivsel suitsetamisel võib olla meie tervisele nii lühi- kui pikaajaline mõju,“ lisas Haviko.

Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7-8 sigareti tarvitamisega. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel tapab tubakasuits igal aastal 600 000 passiivset suitsetajat.

Tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tõttu võib tekkida mitmeid allergiale iseloomulikke tunnuseid nagu vesine või kinnine nina, vesised silmad; tubakasuits võib esile kutsuda ka aevastamist ja köhimist. Passiivse suitsetamise tagajärjel tekib halb enesetunne, lisaks võib tekkida peavalu, iiveldus ja unisus. Haviko rõhutab, et eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed, kellel on astma, sest passiivne suitsetamine kutsub esile astmahooge.

Pikaajalise passiivse suitsetamise mõjuna võivad tekkida mitmed raskemad haigused nagu südameveresoonkonnahaigused, kopsuvähk, KOK, astma, keskkõrvapõletik jne. Haviko sõnul kasvab kopsuvähki haigestumise risk passiivse suitsetamise tagajärjel koguni 30 protsenti.

Eriti tähelepanelikud peaksid olema naised, kellel passiivne suitsetamine võib raskendada rasedaks jäämist ja põhjustada viljatust. „Kui rase naine suitsetab kas aktiivselt või passiivselt, jõuavad mürgised kemikaalid läbi platsenta looteni. Tubakamürgid takistavad lootel saada hapnikku ja toitaineid, mis on vajalikud tema kasvuks. Tagajärgedeks on nurisünnituse risk, vastsündinu alakaalulisus ja teised arenguprobleemid,“ lisas Haviko.

Tubakast saastatud keskkonnas viibimine mõjub kõige rängemalt laste tervisele, kuna nende organism alles areneb ja vastupanuvõime mürkidele on nõrgem. Lastel võivad passiivse suitsetamise tagajärjel tekkida mitmed probleemid: õppimisraskused, psühholoogilised probleemid nagu depressioon ja ärevus, allergiad, kõrva- ja kopsuinfektsioonid ning ägeneda astma.
„Kahjuks ei ole ohutu ka praegu noorte seas väga populaarne vesipiip. Selle passiivsel suitsetamisel tekkiv vingugaasi mürgistus on isegi suurem kui tavasigareti tagajärjel, sest vesipiibus toimub aktiivsem põlemine,“ ütles Haviko.

Meie tubakaseadus keelab küll suitsetamise avalikes ruumides nagu kohvikud, raamatukogud jne, kuid paraku ei laiene see seadus meie eluruumidesse ega autodesse. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele nii meie kodudes kui autodes ning jäävad sinna mitmeks kuuks, mõjutades nende tervist, kes seal hiljemgi viibivad.

Igal inimesel on õigus puhtale ja suitsuvabale õhule ja mittesuitsetaja peab julgema öelda, kui kellegi suitsetamine teda häirib. Selleks peab ta teadma oma õigusi:

• Mittesuitsetajate kaitseks on kehtestatud suitsetamise keelud avalikes ruumides ning ka kohtades nagu bussipeatused. Kui keegi Sinu õigust rikub, siis pöördu tema poole või eemaldu piirkonnast.
• Välisõhus on Sul õigus paluda suitsetajal mujal suitsetada või suitsetajast kaugeneda
• Avalikes kohtades tohib suitsetada vaid selleks spetsiaalselt ettenähtud ruumides. Kui keegi suitsetab väljaspool suitsuruumi, pöördu otse suitsetaja poole või teavita personali.

Suitsetajad peaksid arvestama ka oma lähedaste tervisega ning vältima nende läheduses suitsetamist, sealjuures on oluline hoida suitsuvabad ka eluruumid ja auto, kuhu mürgised kemikaalid väga lihtsasti talletuvad. Õues ei tohi suitsetada sissekäigu ega lahtise akna lähedal, kust suits kergesti sisse lendub.

Rohkem informatsiooni tubakast ja juhised tubakast loobumiseks ja enda kaitsmiseks leiad veebilehelt: www.tubakainfo.ee.