Refereerime Eesti Päevalehest:

Haigekassa teatel on „väikse nõudlusega, aga kõrge spetsiifikaga” erialade puhul oluline kaaluda, kui otstarbekas on neid osutada igas maakonnahaiglas. „Tuleb kaaluda, kas kitsa valdkonna spetsialist saab haiglas piisavalt erialast koormust ja ka erialaseks arenguks vajalikke väljakutseid, et säilitada ka pikas perspektiivis oma kvalifikatsioon ja tagada kvaliteetne ravi, ning kas soetatud kallis aparatuur, mis saab kasutust väga harva, on mõistlik investeering,” selgitab haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov.

Olukorda on kõige lihtsam selgitada näite abil. Oletame, et Saaremaa haiglas sünnib näiteks perekond Saarel beebi. Tema ülevaatamiseks ja võimalike tervisemuredega tegelemiseks on lastearst juriidiliselt olemas. Aga kui perekond Saare vanem laps, viieaastane Mari vajaks lastearsti tähelepanu, ei oleks sama arsti tema jaoks olemas, sest vastuvõtt on kavas kaotada. Kui Mari satuks haiglasse nii tõsises olukorras, et vajab haiglaravi, on see lastearst tema jaoks juriidiliselt jälle olemas.

See vangerdus ajab Saaremaal töötava pediaatri Ülle Käski segadusse. “Kui räägime, et lapsed on Eestis prioriteet, siis miks tehakse sellele jutule vastupidi? Kui ambulatoorsed vastuvõtud ära võetakse, siis mul tõesti ei oleks enam piisavalt tööd ja peaksin mujale minema,” nendib ta.

Sellega kaotaksid kindlustunde paljud pered.

Palun jaga meiega oma lugu lapsega väikeses kohas arsti juures käimisest. Kas oled sattunud olukorda, kus lapsele abi otsimine on tõeliselt keerukaks osutunud seepärast, et arst on kaugel või hõivatud? Palun jäta oma lugu kommentaariumisse või saada naistekas@delfi.ee.