Batuudile ei osta turvavõrku ümber vaid rumal lapsevanem
Tallinna lastehaigla traumapunktis on kõige kibedam aeg just koolilõpu paiku, kui lastel on vabadust rohkem käes.
“Kui muidu käib traumapunktist läbi keskmiselt 40-50 haiget päevas, siis näiteks mais oli neid mõnel päeval koguni 80 ringis,” ütleb lastehaigla ortopeed-traumatoloog Lia Kasuk, kelle sõnul on just batuudiõnnetused ühed raskemad.
Batuudiõnnetused on tihti rasked
“Tihtipeale on batuudil koos terve trobikond eri vanuses lapsi. Väiksemad võnguvad kaasa, kui suured trikke teevad. Vahel hüppavad suuremad neile lihtsalt peale, vahel lendavad üle serva,” räägib Kasuk. “Mullu vajas lastehaiglas operatsiooni ja haiglaravi 20 batuudilt alla potsatanud last. Batuudilt kukkudes võib saada väga tõsiseid vigastusi, mis sageli vajavad ka operatsiooni. Ühel saltot üritanud lapsel läks puusaliiges napast välja — sedasorti raskeid traumasid tuleb lastel üldiselt üliharva ette.”
Sadasorti õnnetusi juhtub mujalgi kui koduaia batuudil. “Ka Skypargi batuudikeskusest satub meile päris palju lapsi,” tõdeb traumatoloog. “Kuigi seal peaks kõik olema kontrolli all, on tulnud ette reede- ja laupäevaõhtuid, kus Skypargist satub traumapunkti kaks-kolm last.”
Paraku potsatab lapsi alla ka mujalt kui batuudilt. Kasuki sõnul armastavad suuremad poisid puude otsa ja ehitustele ronida ning on sealt kukkunud ja luid murdnud.
Suveks sõidumõnust ilma
Maria (14) on üks neist viiest protsendist trauma saanud lastest, kellel tuli haiglaravile jääda. Tüdruk sattus lastehaiglasse pärast seda, kui rolleriga — õnneks väiksel kiirusel — vastu kiviaeda põrutas ning jalg õnnetult aia ja rolleri vahele jäi. “Algul ei saanudki aru, et midagi päris hullusti võib olla, sõitsin — jalg valutas, aga mitte hirmsasti. Sõber aitas mind koju. Õhtul otsustasime emaga, et tuleb vist ikkagi traumapunkti minna, ja seal selgus, et luu on katki.” Sünnipäevaks saadud roller jäi õnneks terveks, kuid peab nüüd ilmselt järgmist suve ootama, sest jala täielikku paranemist lubavad tohtrid Mariale alles uueks kooliaastaks.
Kasuki sõnul juhtubki suur osa n-ö suveõnnetusi kaherattalistelt kukkudes. “Ekstreemsport nõuab oma osa — päris palju traumasid juhtub trikiratturite ja rulatajatega,” räägib ta. “Isegi tõukerattaga on rampi mindud ja viga saadud.”
Jalgrattaõnnetusi, sh raskeid, on lastehaiglas sel kevadel olnud juba ridamisi. “Meile toodi hiljuti üks poiss, kes sõitis vastu liikuvat bussi,” räägib Tallinna lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg. “Ta sai raskelt viga, oli teadvuseta ja haiglas ka pikalt raskes seisus, aga õnneks paranes.”
Mudilased järelevalveta
Kevadel jõudis kuu aja jooksul haiglasse kolm väikest last, kes olid aknast alla kukkunud. “Kui kahe lapse puhul lõppes õnnetus suhteliselt õnnelikult, nad ei olnud saanud suurt viga, siis üks kolmeaastane, kes kukkus kolmandalt korruselt, sai raske kopsuvigastuse ja mõned luumurrud, nii et vajas pikaajalist haiglaravi,” meenutab Kasuk. “Lapse oli akna alt avastanud ja kiirabi kutsunud juhuslik mööduja. See, et nii väiksed lapsed üldse pääsevad lahtise akna peale, paneb muretsema. Niisugused õnnetused on ju tegelikult välditavad. Ja mida väiksem laps, seda suure on vanema osa traumade ärahoidmisel.”
Siiski näitab statistika, et kõige enam juhtub õnnetusi just väikelastega.
“Üle 80% kuni viieaastaste laste traumadest, mis vajavad haiglaravi, juhtuvad kodus, seega vanema pilgu all, ning oleks seega välditavad,” nendib ka Suurorg. “Sagedasemateks väikelastega juhtuvateks õnnetusteks on kukkumised ja põletamised, mida tuleb ette igal aastaajal. Selliseid juhtumeid, kus põletushaavadega väike laps, kes on laualt endale ema kuuma kohvi kaela tõmmanud, jõuab meile haiglasse, on vaata et iga päev.”
Oska abi anda
• Väikese haava või marrastuse puhastamiseks sobivad vee baasil antiseptikumid (prontosan, octanisept), suurem verejooks tuleb võimalikult kiiresti peatada. Selleks tuleb veritsev käsi või jalg kõrgemale tõsta ja asetada haavale mitmekordne side, mis korralikult seotuna peatab verejooksu. Kindlasti tuleb haavad haiglas kokku õmmelda
• Laste, eriti väikelaste puhul on ohtlikud peatraumad. Isegi kui väliseid vigastusi pole näha, laps on aga loid, kaebab peavalu või oksendab, peab kiiresti pöörduma arsti poole. Seni tuleb lapsele võimaldada rahu ja anda võimalusel valuvaigisteid. Verevalumile võib panna peale külma.
• Hingamisteedesse sattunud toidutüki või muu võõrkeha korral tuleb panna laps tugevasti köhima. Võib peopesaga kergelt lapsele abaluude vahele lüüa, asetades ta kõhuli enda põlvede peale, pea alaspidi; väikelast võib hoida lihtsalt jalgadest kinni, pea alaspidi ning patsutada seljale. Kui see ei aita, tuleb laps kiiresti raviasutusse viia või kiirabi kutsuda.
• Ninna tõmmatud nupp või muu asjake tuleb välja nuusata, hoides teist sõõret kinni. Kui ese ikka välja ei tule, tuleb pöörduda arsti poole, laps peab senikaua hingama suu kaudu.
• Väikese sileda asja allaneelamise korral pole tarvis muretseda — see väljub loomulikku teed pidi. Allaneelatud terav ese on aga ohtlik, kuna võib vigastada söögitoru, mao või soolestiku limaskesta, seega on vajalik arstiabi. Samamoodi on tarvis tegutseda ka siis, kui väikelaps on alla neelanud sileda, kuid küllaltki suure eseme, mis võib soolestikku ummistada. Võõrkeha alla neelanud lapsele ei tohi anda lahtistit. Talle tuleb süüa anda paksu ja pehmet toitu, nagu kartuli-, porgandi- või peedipüree, putrusid, riivitud õunu ja värsket leiba.
Eesti lapsevanemad on hooletud
Lastega juhtuvate õnnetuste arv on Eestis küll aasta-aastalt vähenenud, kuid siiski näitab statistika, et meie lastel on oht surra vigastuse tõttu umbes viis korda suurem kui Rootsi ja kolm korda suurem kui Soome lastel. Seejuures satuvad vigastuse ohvriks sagedamini just terved ja aktiivsed lapsed. OECD hiljutisest raportist “Doing Better for Families” selgus, et aastatel 1997-2008 suri Eestis õnnetuse tagajärjel ligi 18 kuni 14-aastast last 100 000 lapse kohta. See on enam kui üheski teises OECD liikmesriigis. Oma laste vigastussurmade arvu poolest võime end võrrelda Mehhikoga. Tõsi küll, 2003.-2008. aastal alanes see number 11-le, kuid seda on ikkagi kordades rohkem kui näiteks Luksemburgis või Itaalias, kus vigastussurmi 100 000 lapse kohta tuleb vaid 2-3.
