Depressioon, kurnatus, probleemid rasestumisega, rasvumine — need kõik viitavad just sellele hädale

 (6)
Masenduses tudeng
MasendusFoto: Hendrik Osula

Harvardi Ülikooli andmetel kannatab tervelt 1 miljard inimest D- vitamiini puuduse all, vahendab Women's Health.

D-vitamiini võib meie organism saada väljastpoolt. Aga ka nahk sünteesib seda päikesekiirte mõjul. D-vitamiini lähim sugulane on meessuguhormoon testosteroon, mida leidub ka naiste organismis. Pikka aega peeti D-vitamiini vaid kaltsiumi hoidjaks luudes. Sageli määratakse seda naistele menopausi ajal vältimaks osteoporoosi. Veel ka lastele, et välistada rahhiiti ning takistada nende veel nõrgukesi luid deformeerumast.

Ent selgub, et selle aine funktsioonid on hulga laiemad ning selle defitsiidi tagajärjed lausa hirmutavad.

On terve pikk rida probleeme, mis tekivad just D-vitamiini puuduse tõttu.

Depressioon ja kurnatus

Et hommikul ärgata, ei piisa vaid lambi süütamisest. Reipuse annab meile D-vitamiin. Sängist tõusmiseks ning tormamiseks suuri tegusid tegema on tarvis adrenaliini, mis vastutab meie võime eest tegutseda kriitilistes olukordades. Ent ka adrenaliin vajab D-vitamiini teeneid.

Ameerika teadlased on oma uuringutes kindlaks teinud, et sügisene kaamos on tegelikult täiesti reaalne diagnoos. Vähese valgusega kuudel ei tooda organism vajalikus koguses D-vitamiini. See tähendab, et pole elemente neurosteroidide ehituseks. Viimaste olemasolu on aga äärmiselt oluliseks tingimuseks, et kesknärvisüsteem õigesti funktsioneeriks. Hing on haige ja mitte miski ei rõõmusta. Tahaks kõik nurka visata ja päikest otsima minna. Hea tuju palmisaarel ei sõltu aga mitte kokteilidest ega sümpaatsetest uutest tuttavatest, vaid otseselt päikesest.

Seotud lood:

Probleemid rasestumisega

Nagu võibki arvata, on päikest kohati vähe ka teistel aastaaegadel. D-vitamiin mõjutab aktiivselt nii meeste kui ka naiste viljakust. Spermatosoid on sportlane — ta peab kõigist kiiremini distantsi läbima. Selleks vajab ta energiat ning siin tuleb taas appi D-vitamiin, koostöös testosterooniga.

Naistel vastutab D-vitamiin kaltsiumi sattumise eest munarakku. Lisaks on Kanada teadlased avastanud, et raseduseaegne D-vitamiini defitsiit võib põhjustada lapse kolju deformatsiooni.

Diabeet ja rasvumine

Aastaid tagasi märgiti ära järgmine seaduspärasus: risk haigestuda I tüübi diabeeti on Skandinaavia lastel 400 (!) korda suurem kui Venetsueelas kasvavatel lastel. Sellest faktist ajendatuna viidi läbi 30aasta pikkune uuring 10 000 Soome lapse seas. Tulemused olid hämmastavad — regulaarne D-vitamiini manustamine vähendab diabeeti haigestumist 90%.

Rasvumine ning sellega kaasnev II tüübi diabeet sõltuvad samuti suuresti D-vitamiini tasemest organismis. Vitamiin soodustab paratüreoidhormooni alanemist, mis pikas perspektiivis aitab kaalu langetada. Lisaks tõstab D-vitamiin leptiini taset. Leptiin on hormoon, mis kontrollib rasva kogunemist ning vastutab täiskõhu tunde eest. Lõpuks kontrollib D-vitamiin ka kortisooli. Kui viimane mõjutab pidevalt organismi, siis suureneb vistseraalse rasva hulk, mis koguneb siseorganite ümber ning, mida seostatakse erinevate haigestumistega, kaasa arvatud II tüübi diabeet.

Rasvumise puhul algavad probleemid siis, kui aeglustub ainevahetuse keemiliste reaktsioonide kiirus. D-vitamiin on siin aktiviseerija, stimulaator ja katalüsaator.

Lihasnõrkus

D-vitamiin ei põleta üksnes rasvu, vaid aitab lihastel olla tugevad ja vastupidavad. Et lihased kokku tõmbuksid, on vajalik kaltsium. D-vitamiin aitab organismil kaltsiumi omastada.

Süda on samuti lihas. Ning kui jääb vajaka tähtsatest ainetest, muutub ta nõrgaks, nagu kõik teisedki lihased.

Lisaks kõigele vajab ka meeste romantiline organ oma tööks ikka sama D-vitamiini.

Viirused ja külmetused

Juba 30 aastat tagasi viidati seosele külmetuste ja aastaaegade vahel. Kurjajuure leidmiseks kulus palju aega. Asi ei olnudki mitte vihmas, udus ega lumes, vaid päikeses. Nüüd kinnitab suur hulk teadustöid, et D-vitamiin pole küll ainus, ometi väga oluline tegur organismi kaitsesüsteemi töös. See alandab valgete vereliblede põletikulisi kahjustusi ning võimendab immuunrakkude tootmist.

Loogiline küsimus: mida teha?

Arstide kinnitust mööda saab vajaliku vitamiinikoguse kätte, kui olla päikese käes 10-15 minutit paljaste kätega mõned korrad nädalas. Samas tuleb aga hoiatada liigse päikese käes viibimise eest, mis võib põhjustada nahavähki ning soodustada enneaegset vananemist.

Kuidas siis aru saada, kas sul on olemas D-vitamiini defitsiit? Seda tehakse kindlaks teatud analüüside abil. Ärevaks võivad aga teha mõningad sümptomid, mille puhul tuleks arsti juurde minna nõu pidama:

• Üritad pikka aega ja edutult kaalust alla võtta. Juhul muidugi, kui on olemas reaalne probleem, mitte aga 1 kilo probleem.

• Tunnetad kindlat erinevust aastaaegade vaheldusest ning väide „sügisene depressioon“ ei ole sulle võõras.

• Hommikuti pole sul ei jõudu ega energiat, et asuda suuri tegusid tegema.

• Sind kimbutavad alalised külmetushaigused.

• Oled kontorirott, kes harva seinte vahelt välja saab.