Diabeet — tänapäeva elustiilist tulenev ohtlik haigus, millest sa peaksid rohkem teadma!
Mis on diabeet?
Diabeet ehk suhkrutõbi on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi. See on energia-ainevahetushäire, mida põhjustab kõhunäärme vähene insuliinitootmine või insuliini toime nõrgenemine ja eristumise puudulikkus. Insuliin reguleerib vere glükoosisisaldust.
Haiguse puhul eristatakse 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti.
Suhkruhaiguse sümptomid
Pidev janu (suu kuivus) ja urineerimine, kehakaalu kõikumine ja väsimus, maitse muutused, nahasügelus, sagedased mädapõletikud, tupe ja jalgade seenhaigused.
Esimese tüübi diabeet tekib sageli alla 35-aastastel inimestel. 1. tüübi suhkruhaigus algab äkki, on autoimmuunse geeniga ning ennetada seda kahjuks ei saa. See avaldub, kui 90% insuliini tootvatest β-rakkudest on hävinenud. Esimese tüübi diabeet võib lapsel avalduda ka pärilikult, näiteks isa haiguse korral on lapse risk 5%, ema haiguse puhul 2,5%, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski lausa 20%-ni.
Teise tüübi diabeeti haigestuvad tavaliselt vanemad või ülekaalulised inimesed. Äsja haigestunutel 2. tüübi suhkruhaigetel võib insuliini olla organismis normaalsel tasemel või isegi üle normi, kuid insuliini tundlikkus on langenud ning selle tõttu veresuhkru tase tõuseb. Tavaliselt alustatakse ravi insuliini tundlikkust tõstvate tablettidega, millele lisatakse aja möödudes insuliini sekretsiooni parandavaid tablette. Kui haigus avastatakse hiljem, alustatakse ravi insuliiniga.
2. tüübi riskitegurid
* Inimesed, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti;
* Ülekaalulisus ja kõhukus;
* Rasedusaegset suhkruhaigust (gestatsioonidiabeet) põdenud naised;
* Inimesed, kelle on varem diagnoositud glükoosi ainevahetuse häire;
* Teatud ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid).
Veresuhkrutaset tuleb mõõta!
Veresuhkrutase muutub päeva jooksul, ka tervetel. See on seotud toidu ja füüsilise koormusega. Diabeedihaigel võib veresuhkur päeva jooksul väga kõrgele tõusta või langeda madalale. Hommikune tühja kõhu veresuhkur peaks olema 4-6,5 mmol/l ning peale igat sööki peaks veresuhkur olema 7,5-8,8 mmol/l ja enne uinumist 6,5-8 mmol/l.
Tablettravil olevad inimesed peaksid vähemalt kord nädalas (parem, kui kaks) tegema päeva proofili ehk kontrollima veresuhkrutaset järgneva skeemi järgi: hommikul, tühja kõhuga, siis kaks tundi peale hommikusööki, seejärel enne lõunat ja kaks tundi peale lõunasööki. Enne õhtusööki ja kaks
tundi hiljem ning viimane enne uinumist.
Tüsistused
Normaalsest kõrgem veresuhkrutase kahjustab silmapõhjasid, neerusid, südant, veresooni jalgades ja ajus ning närve jalgadel, samuti soodustab halvasti paranevate haavandite teket. Diabeetikutel, eriti 2. tüübi diabeetikutel tekib ateroskleroos kiiremini kui teistel inimestel. Sellest ka suurem oht gangreenidele, südame isheemiatõvele ja ajuinsuldile.
Kuidas hoiduda diabeedist?
Tervise võti on tasakaalustatud ja mitmekesine toit ning piisav füüsiline koormus. Mõõdukas treening võib tähendada ka kiire tempoga jalutuskäike, trepist üleskäimist, aia- ja majapidamistöid. Füüsiline koormus on tähtis, sest diabeet soodustab südamehaiguste teket - tervelt 75% diabeetikutest sureb südamehaigustesse. Täiskasvanud vajavad vähemalt pooletunnist kehalist aktiivsust iga päev!
Elustiilimuutusega paraneb organite töö, vererõhk ja kolesteroolitase. Nii kulutab patsient vähem raha tablettidele ja elab ise pikka ning õnneliku elu.
Allikad: veresuhkur.eu, diabetes.ee, kliinik.ee
