Dr Kristi Rüütel: HIVi nakatunud inimesed käivad tegelikult arsti juures, aga me ei testi neid
Dr Kristi Rüütel ütles HIV ja C-hepatiidi ümarlaual, et HIV testimine on kasvanud ja saanud nii perearstide kui eriarstide seas igapäevasemaks, aga siiski testitakse Eestis liiga väheseid arsti juurde jõudnuid ja ei testita ka neid, kes seda kõige enam vajavad.
„Esimene samm, kuidas peatada HIV epideemia ning kuidas jõuda riiklikult seatud eesmärgini, et saavutada olukord, kus 90% HIViga inimestest teavad oma diagnoosi, 90% kõikidest diagnoositutest saavad ravi, 90% kõikidel ravi saavatel patsientidel on viiruskoormus kontrolli all, on diagnoosida HIV-nakkus nii varakult kui võimalik. Täna võime öelda, et HIV testimine on kasvanud ja saanud nii perearstide kui eriarstide seas igapäevasemaks, aga me ei testi õigeid inimesi. Samuti on oluline 90-90-90 eesmärgi saavutamise „teine 90“ ehk saavutada olukord, kus vähemalt 90% neist, kes on saanud diagnoosi, oleksid ka ravil,“ sõnas dr Kristi Rüütel.
2014–2015. aastal HIVi diagnoosi saanud inimestel oli kahe aasta jooksul enne HIVi diagnoosimist olnud keskmiselt 3,8 arstivisiiti aastas ja kahe aasta jooksul keskmiselt isegi 7,5 visiiti. Kokku 71% kõikidest uutest HIVi juhtudest olid külastanud perearsti. 82% kõigist nakatunutest oli tegelikult külastanud vähemalt korra mõnd arsti — pere- või eriarsti. Kuid HIV-testi oli tehtud neist vähem kui viiendikule. „See tähendab, et Eestis testitakse liiga väheseid arsti juurde jõudnuid ega testita alati neid, keda kindlasti peaks testima. Need patsiendid, keda me otsime, tegelikult käivad arsti juures, aga me ei paku neile testimist,“ lisas Kristi Rüütel.
„Me testime palju noori naisi (eriti seoses raseduse jälgimisega), kelle seas HIVi levimus on madal. Samas testime vähe mehi, eriti vanuses 16–49 aastat, ja ka indikaatorseisundite puhune testimine on väga kasin. Ma näen, et me peaksime testima kõiki HIVi indikaatorhaiguste ja -seisunditega patsiente. Kõiki inimesi, kes on käitunud riskeerivalt või kelle seksuaalpartner on riskeerinud. Samuti peaksime testime absoluutselt kõiki Ida-Virumaa ja Harjumaa 16–49-aastaseid patsiente,” lisas Kristi Rüütel
Ravimitootjate Liit koostöös partneritega — Eesti Perearstide Selts, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Tervise Arengu Instituut — korraldas HIV ja C-hepatiidi testimisnädala ümarlaua 21. novembril 2019, riigikogus võttis vastu Riigikogu liige ja riigikogu HIV ja narkoennetuse toetusrühma esimees Vilja Toomast.
HIV ja C-hepatiidi ümarlaual arutleti, kuidas saavutada HIV nakatumise püsiv vähemine ja jõuda tänaselt 200 uuelt HIV juhult alla 100 uue juhuni aastas nagu seda sätestab riiklik HIV tegevuskava. Lisaks on sellel aastal üheks teemaks ka C-hepatiit, kuna viirusesse nakatunuid on palju ning tihti esinevad HIV ja C-hepatiit koos.
