“Sündides on eesnääre väga väike. Aja jooksul see kasvab ja täismeestel on ta umbes kastani suurune, enamikul vanematel meestel suureneb veelgi,” nendib dr Kristo Ausmees ja selgitab: “Eesnääre on lisasugunääre, millel on kaks tähtsat ülesannet:juba väikesest poisieast peale reguleerivad eesnääret ümbritsevad lihased urineerimist;
teismeeas hakkab eesnääre mõjutama viljakust ning sellel on seemnepurskes tähtis roll.”

Mõistlik eluviis põnnipõlvest peale

Mis võib mõjutada poisipõnni eesnäärme tulevast tervist? Kas lapseea nakkushaigused võivad seda kahjustada?

Dr Kristo Ausmees: Teadaolevalt mitte. Üldiselt kujunevad eesnäärmehaigused välja alates kahekümnendast eluaastast. See on suuresti seotud meie kliimaga, samuti läbipõetud suguhaiguste ja üldse seksuaalse riskikäitumisega. Paljudel juhtudel on just viimane eesnäärmehaiguste väljakujunemises süüdi.
Suure tõenäosusega ei oska me öelda, kas näiteks 15aastasel poisil on tulevikus eesnäärmevaevusi või mitte. Muidugi, oma osa selles on perekondlikul eelsoodumusel: nendel poistel, kelle isal, onudel või vanaisadel on olnud eesnäärme suurenemine või -kasvaja, on ka pärilikult selle risk suurem.

Kas esimene suits ja pits oleks kasulik jätta ka eesnäärme hüvanguks proovimata?

Muidugi, sest suitsetamine ja alkoholi tarvitamine kahjustavad aastatega kogu organismi, ka verevarustust. Eesnääre kui organ on üsna halva verevarustusega ning on seetõttu eriti tundlik ka suitsu ja alkoholi suhtes; samuti mõjuvad need riskitegurid halvasti kogu väikevaagna talitlusele, sealhulgas erektsioonile ja seksuaalsusele üldse. Samamoodi soodustab eesnäärmehaiguste väljakujunemist ülekaal.

Loe Kodutohtri septembrinumbrist:
* PMS: põrguvaevad valutumaks

* Suve räsitud jalad remonti

* Ravim ja toidulisand: looduslik või keemiline

* Immuunsus: meie kaitsemüüri ehituskivid

* Vaktsineerida või mitte?

* Kuidas aidata hüperaktiivset last?

Sageli saavad suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja ülekaal alguse just noores eas. Sellepärast on palju ära teha poissi ümbritsevatel inimestel. Kui nad on harjunud ebatervislikku toitu sööma ja vähe liikuma, suitsetama ja tarvitama mõnuaineid, mõjutab see ka poisi ebaterve eluviisi kujunemist. Kui juba noores eas hakatakse suitsetama ja alkoholi tarvitama, siis suure tõenäosusega jätkub see ka vanemas eas.
Kõik selle, mis me elu jooksul endale halba teeme või sisse sööme, saame ühel hetkel bumerangina tagasi. Saab ka eesnääre, sest pikaajalised riskitegurid mõjutavad selle tervist läbi elu.

Kui sageli tuleb ette, et juba teismelisel on eesnäärmehädad (suurenemine, põletik)?

Eesnäärme suurenemist on poistel ja noorukitel väga harva. Arstina ei olegi ma näinud alla 30aastast meest, kelle eesnääre oleks suurem kui 30 milliliitrit. Eesnäärme suurenemisega seotud protsessid algavad 30.–35. eluaastast.
Põletikku aga esineb ka üsna varajases eas. Puberteedi alguses, mis on seotud hormonaalsete muutustega, eesnäärme kaitsevõime teataval määral langeb. See võib põhjustada põletikke ja kindlasti ka kaebusi.

Põletik teeb valu ja kurja

Kuidas eesnäärmepõletik poisil või noorukil märku annab?

On kaks peamist kaebust: sage, valulik urineerimine ja üldine valu peenises, alakõhus, väikevaagnas, ka alaseljas.
Nendele sümptomitele lisanduvad erektsiooni- ja seemnepurskehäired.
Need tunnused annavad eesnäärmepõletikust märku ka edaspidi, kuni elu lõpuni.

Kas nii noores eas läheb põletik ise mööda või on kohe tarvis tohtri abi?

Kui põletik on olnud ühe korra ja paar päeva, ei pea kohe arsti juurde jooksma. Kui aga kirjeldatud sümptomid on olnud paar nädalat või juba kuu, siis soovitan küll arsti juures ära käia, sest haigusi, mis selliseid kaebusi tekitavad, on mitmeid. Näiteks võib sagedast urineerimist tekitada diabeet; valu alaseljas võib anda ka radikuliit või muu seljahäda. Arsti juures selgub, kas valu on tingitud eesnäärmest või mitte.
Iga põletik, mis jääb tähelepanuta, jätab oma jälje mitte ainult soolestikus, neerudes, kusepõies, maos või kopsudes, vaid ka eesnäärmes. Pikaajaline põletik võib kolmekümne-viiekümne aasta pärast, mõnikord isegi varem minna üle kasvajaliseks protsessiks.

Korrapärane ja monogaamne seksuaalelu

Meeste seas on levinud arvamus: mida aktiivsem seksuaalelu, seda väiksem on eesnäärmevaevuste oht. Kas sellel on alust?

On küll. Eesnäärme sekreet moodustab kolmandiku seemnevedelikust. On vaja võimalikult palju seemnepurskeid ja muidugi monogaamset seksuaalelu. Kui korrapärast seemnepurset ei toimu, jääb sekreet eesnäärmesse ning siis tekib sekreeti põletikuline foon. Aga nagu öeldud: kui põletik on juba sisse jäänud, on seda ääretult raske välja saada.
Suure tõenäosusega on nii: meestel, kes elavad küll regulaarset suguelu, kuid selle aktiivsus on keskmisest väiksem, kipub tulema eesnäärmehaigusi ka rohkem. Uuringud on näidanud, et vanematel, üle 50aastastel meestel, kelle seksuaalelu on korrapärane, seksuaalvahekordade ja seemnepurske intensiivsus suurem, esineb oluliselt vähem ka näiteks kusemishäireid.
Hiljutine üle-euroopaline uuring, millest üks osa tehti ka Tartus, toob välja, et võrreldes eakaaslastega mujal Euroopas, näiteks Rootsis või Itaalias, on meie meeste seksuaalelu regulaarsus ja intensiivsus oluliselt väiksemad. Ilmselt on üks selle põhjus ka väljakujunevad eesnäärmehaigused, mis takistavad normaalset suguühet. Lisaks mõjutab seda ebaterve eluviis.

Mida kurja võivad juhuvahekorrad eesnäärmele teha?

Juhusuhetest on kõige suurem risk saada sugulisel teel levivaid nakkusi. Paraku ei annagi osa neist märku enne, kui viie-kümne aasta pärast — siis juba kroonilise põletikuna, millest tulenevad omakorda seksuaalprobleemid, urineerimishäired, krooniline valusündroom. Kui bakter on juba aastaid mehe väikevaagnas aktiivselt paha tööd teinud, on seda välja saada raske — see võtab kaua aega.
Pahatihti küsivad mehed: “Kust ma selle bakteri sain?” Kust arst teab öelda, kust ta sai!

Monogaamia eeldab ka naise truudust

Selge see: kui on mitu partnerit, siis on võimalike nakatunute ring ilmselt üsna lai. Bakter läheb edasi järgmisesse, sealt järgmisesse jne. Ei ole ainult nii, et mina ja minu partner — selle taga võib olla ka kolmas-neljas-viies isik.

Nii mehe kui ka naise tervise huvides on monogaamne (abi)elu, kuid kahjuks esineb seda vist üsna harva. Mida meestearstina arvate?

Miks harva? Mina usun eestlastesse.
Hea suhe sõltub mõlemast poolest. Kui on võrdväärsed partnerid, kes austavad teineteist, siis miks peaks mängu tulema keegi kolmas? Arvan, et varase kapitalismi põhine eesti peremudel, mille järgi igal mehel peab olema naine, kaks last, koer ja armuke, hakkab vaikselt hääbuma.

Tuul on hullem kui külm

Kas ka lihtsalt külmetamisest, näiteks külmal ajal liiga õhukeste pükstega käimisest, võib tulla eesnäärmepõletik?

Võib ikka. Teine põletiku põhjus peale ebaregulaarse ja juhusuhetes seksuaalelu ongi külmetumine meie niiskes ja tuulises kliimas. Külm iseenesest ei olegi kõige halvem, vaid sellega kaasnev tuul. See mõjutab eesnäärmehaiguste, ka põletike väljakujunemist. Suurem oht on nendel meestel, kelle immuunsüsteem on nõrgem.
Näiteks väljas külmas vee ujumine iseenesest polegi nii hull, kui just pärast tuule käes olemine. Samamoodi mõjub eesnäärmele halvasti see, kui märjad jalad saavad sügisel või talvel külma. Lisaks teeb kahju suitsetamine, mis halvendab ka jalgade verevarustust, mille tõttu jalad on tavalisest jahedamad.
Ega külmetumisest ühe sügise-talvega eesnäärmes midagi halba ilmselt teki, kuid immuunsuse langedes kolme-nelja talvega küll.

Kelle poole peaks eesnäärme tervise asjus pöörduma ja mis võib juhtuda, kui eesnääret õigel ajal ei kontrollita, sellest loe edasi Kodutohtri septembrikuu numbrist.

Kodutohter