Eesti mehed lähevad mühinal paksemaks

 (103)
Nämma
Reuters/Scanpix
Filmiprodutsent Artur Talvik kaalus oma „parimail päevil” 117 kilo. „Ega see ülekaalulisus lust ole. Tervis läks kehvaks,” seletab mees ajendeid, mis sundisid teda liigse kaaluga maadlema. Nn Levini dieeti pidades kaotas mees kiiresti üle 20 kilo: „Mõnusast pontsakast sai üleöö selline kondiklibu, et tuttavad kahtlustasid lausa vähki.” Paraku kaasnesid tempoka kaalulangusega ka sapikivid: „See pidi olema kiirele kaalulangusele üsna tüüpiline. Siis hakkas kaal tasapisi stabiliseeruma ja jäi miinus 12 kilo kanti pidama. See oligi eesmärk, sest väga kondine ma olla ei taha.”

Kuid siis keeras mees oma dieedi ootamatult tuksi: „Otsustasin suitsetamise maha jätta. Muidu oleksin praegu veel kümme kilo kergem, aga suitsuga lõpetamine lõi maailma sassi ja kaal pani sellistesse kõrgustesse, kus polnud kunagi olnud. Ainuüksi nädalaga tuli prauhti seitse kilo juurde. Väidetavalt tekib suitsetades nii palju võõrkehi, et keha peab nendega pidevalt võitlema. Suitsetamist maha jättes omastab keha aga toitaineid paremini.” Kui Talvik jälle suitsetama hakkas, stabiliseerus ka kaal.

Kaalu pärast muretsev mees on Eestis seni pigem harv erand. Endokrinoloog Kaia Tammiksaare sõnul on mehed üpris viletsad arsti juures käijad: „Oma praktikast võin öelda, et pigem tulevad ülekaaluprobleemiga arsti juurde naised. Mehed jõuavad kohale alles siis, kui ülekaaluga kaasneb juba haigus.”

Parimatel aegadel 107 kilo kaalunud Teet, kes oma perekonnanime avaldada ei taha, otsustas alla võtta väga lihtsal põhjusel: „Kasutaksin prantsuskeelset väljendit cherchez la femme (‘otsige naist!’). Kaalulangetus aitaski eesmärgi saavutada.” Teedu sõnul tema tutvusringkonna mehed oma kaalu vastu suurt huvi ei tunne: „Kui inimene on ülekaaluline ega tee asja muutmiseks mitte midagi, siis ise ma temaga sel teemal juttu ei tee. Pigem räägin trennis spordivendadega, kuidas on parem mingit tulemust saavutada.”

1,84 meetri pikkune Teet alustas dieeti 103 kilolt ja võttis alla 20 kilo. Mees salenes omal käel: „Tegin kolm-neli korda nädalas kõvasti trenni ja toitusin vastavalt. Aasta oli siis 1997 ja mingeid fitness-portaale tollal abiks polnud.” See-eest oli olemas ajakiri Atleet, kus leidus häid soovitusi. Erilisi dieedinippe mees rakendada ei osanud: „Püüdsin püsida teatud kalorihulga piires ja süüa rohkem valku. Tulemust nägin juba nädala pärast. Aga sellesse kaalu, millesse jäin pikaks ajaks püsima, jõudsin juba kolme kuu pärast.”

Millal algab rasvumine?

Jutud eestlaste istuvast eluviisist ja ebasportlikkusest on legendaarsed. Eesti Haigekassa andmed muudavad selle veelgi masendavamaks: südame- ja veresoonkonnahaigused on viimase 15 aasta jooksul olnud peamine meeste haigestumise ja suremuse põhjus. Mida tähendab, et mees on paks? Rasvumine algab siis, kui keha kulutab pikemat aega energiat vähem kui toodab.

Lihavust jagatakse õuna- ja pirnitüübiks. Esimese puhul koguneb rasv kõhupiirkonna rasvarakkudesse, teisel juhul reitele ja puusadele. Meestel esinebki ennekõike vöökoha ehk õunatüüpi rasvumist, mida peetakse tervisele kõige ohtlikumaks.

Iga mees, kes kõhkleb, on tal ikka õunatüüpi rasvumine, võib kodus testi teha. Selleks tuleb seista püsti, mõõta vöökoha ja puusade kõige laiema koha ümbermõõt ning jagada siis esimene teisega. Kui mees on normaalkaalus, peaksid vöökoha- ja puusaümbermõõt kattuma ehk siis vastus peaks olema üks. Kui indeks on üle ühe, võib rääkida õunatüüpi rasvumisest.

Haigused ei vabanda!

On palju põhjuseid, miks mehed paksuks lähevad — näiteks liikumis- ja toitumisharjumused. Ainult ainevahetushäired ja haigused enamasti ülekaalu ei põhjusta. Küll aga soosib liigne kaal teatud haigusi.

Dr Tammiksaar selgitab: „Rasvumisprobleemid ongi seotud haigustega, mis esinevad just ülekaalulistel. Diabeet, hüperkolesteroleemia, südameinfarkti suurenenud risk on vaid mõned näited. Tänapäeval esineb üha noorematel diabeeti, kõrgenenud vererõhku jms. Seetõttu on kaalujälgimine või normaalkaalu säilitamine tähtis igas eas.”

Samuti ei tasu meestel end välja vabandada jutuga, et „juba mu ema, isa ja vanaisa olid ümmargused, see on meil geenides!” On tõsi, et paksust esineb perekonniti. Kuid sageli on põhjuseks perekondlikud söömisharjumused, kuhu kuuluvad kas või soome-ugrilik piiritundetu liha ja kartuli vitsutamine, aga ka regulaarsed lõunasöögid kiirtoidukohtades. Sealjuures pole määravad portsjonid, vaid toidus sisalduv energiahulk (need asjad võivad olla paradoksaalselt vastuolus).

Kuidas kõhnuda?

Julm tõde on see, et rasvumine lõpeb vaid siis, kui energiat kulub rohkem, kui juurde tuleb. Hea uudis on see, et energiat kulub ka puhates, sest eri elundid, nagu süda ja aju, töötavad une ajal edasi. Halb uudis on jällegi see, et puhkeenergiakulust kõhnumiseks ei piisa ning nagu väidavad Soome terviseasjatundjad, tasub energiat raisata ka liikudes ja muud lihastööd tehes. Ainus võimalus päriselt kõhnuda on muuta igaveseks oma eluviisi.

Kehakaalust rääkiva raamatu „Saledaks saada, saledaks jääda” autorid, soomlased Pertti Mustajoki ja Ulla Leino seletavad, et kõigil dieetidel, mis soosivad ühe toiduaine söömist ja teisest loobumist, on üks ühine omadus: normaalsest söömisest on need nii kaugel, et neid pidevalt jälgida pole lihtsalt võimalik. Soome autorid soovitavad seada eesmärgiks vabaneda 5-10 protsendist kaalust, sest see mõjutab tervist kõige nähtavamalt, näiteks langeb vererõhk.

Muide, kaalujälgimisel ei piisa ainult tugevast iseloomust. Toitumisharjumusi muutes tuleb õppida tundma ka toitude energiasisaldust. Üks nipp on vähendada vähehaaval toiduportsjoneid ning ei tasu unistadagi, et piisab salati ja puuviljadega koonerdamisest! Vähendada tuleb rasvaseid toite, sealhulgas magusat ja alkoholi. Süüa tuleb regulaarselt, ühtki söögikorda vahele jätmata. Mõistlik on planeerida endale pikem regulaarne menüü. Ja kui tahtejõudu napib, ei tasu peljata rühmatööd ja tugigruppi, kas või kaalujälgijaid.

Dr Tammiksaar lisab: „Ravi on eelkõige õige toitumine ja füüsiline koormus. Muidugi on olemas teatud ravimid, mis on saadaval ka Eestis ja mis aitavad kaalulangetamisele kaasa. Kuid nende kasutamise eelduseks on ikkagi seesama tervislik toitumine või dieet, vastavalt sellele, kuidas seda olenevalt olukorrast nimetada.”

Artur Talvik soovitab meestel kõigepealt söömistavad üle vaadata: „Mina loobusin piimast ja see tegi elu palju lihtsamaks. Kaltsiumi saan kätte puuviljadest. Kogu see jama, mis piimatoodetega kaasneb — need punnis kõhud — on selle väikse kaltsiumikogusega võrreldes päris karm.”

Talvik õpetab nipi: „Olen märganud, et kui söön ühe söögikorra jooksul liiga palju eri tüüpi toiduaineid, on hiljem raske tunne. Organismil on palju lihtsam tegelda üht tüüpi asjade seedimisega. Muidu tahab osa toitu seedimiseks pikemat aega, teine lühemat. Ka suviti grillides võtan liha juurde ainult rohelist ning jätan leiva ja kartuli kõrvale.”

Oo, sport!

Kes tahab tegelikult alla võtta, peab end liigutama, sest sport kaitseb kilode tagasituleku eest ning aitab säilitada lihaseid. Eestis teeb regulaarselt sporti ainult kuni 15 protsenti meestest. Ülekaalu ennetab ja vähendab see, kui end päevas vähemalt 40–60 minutit aktiivsemalt liigutada. Sportimist võiks alustada poolest tunnist päevas, kas või kümne minuti kaupa. Kui kaal langeb, võib koormust tõsta.

Ka Talvik manitseb mõõdukusele: „Selge see, et liikumisharjumus peab olema, aga kui oled 20 aastat tugitoolis istunud ja hakkad täie mahviga trenni tegema, tekitab see kehas arusaamatu seisundi. Mina hakkasin kõndimas käima. Vahel käin ka ujumas. Aga üks on selge — fanaatiline äkkpööre on igal juhul kahjulikum kui mõistlik samm-sammult millegi suunas liikumine. Muutus peab olema pehme.” Eriti kriitiliselt suhtub mees abistavatesse preparaatidesse: „Võib-olla see hetkeks teebki su saledaks, aga tegelikult on kõik peas kinni — pead ise tajuma, mida ja kuidas sööd. Siis pole kehakaal enam probleem.”

Kaalutõusust hoolimata ei kahetse Talvik dieeti põrmugi: „Äärmuslikest ideedest olen loobunud, aga põhinippe kasutan praegugi. Olen seda tüüpi mees, kes räige stressiga kogu aeg sööb. Dieediga õppisin ära, et kui viin end stressivabasse seisundisse, tasakaalustub ka söömine ja kaal läheb normi. Dieeti pidades õppisin oma keha ja toitumist hästi tundma. Kuigi kehakaal on jälle üleval, on füüsiline enesetunne palju parem.”

Lõppeks ei keela keegi meestel plastikakirurgi külastada ja rasvaimu teha. Aga sealgi ei tasu loota, et opiruumi astub sisse paks mees ja välja läheb sale. Eesti ilukirurgid on korduvalt toonitanud, et rasvaimu ei ravi rasvtõbe, vaid korrigeerib keha. Muide, enne kui meeleheitlikult kõhnuma hakata, tasub läbi mõelda, kas probleem on ikka päriselt olemas? Või olete äkki läinud hoopis selle „olen saledam ja ilusam, siis olen ka lahedam ja edukam” mõtteviisi õnge?

Kaaluindeksi mõõtmine

Jagage kehakaal kilodes pikkuse ruuduga meetrites. Normaalkaalus täiskasvanu kaaluindeks on 20−25 kg/m2. Kui indeks jõuab 25-ni, võib hakata rääkima rasvumisest. Erandiks on jõualasid harrastavad sportlased, kelle kaalusuurenemise põhjustab lihas-, mitte rasvkoe kasv. Indeks sobib nii meestele kui ka naistele. Raske rasvumisega on tegu siis, kui kaaluindeks on 35−40, haiglase rasvumisega aga siis, kui kaaluindeks on üle 40.

VANUS JA KAAL

20

Kilod: Enamik noori mehi sööb nagu sumomaadlejad. Kaloreid põletatakse sporti tehes või naisi taga ajades. 20ndate eluaastate keskel hakkab suurem jagu mehi tasapisi kaalus juurde võtma, eriti istuva töö puhul.

Lahendus: Kuigi juurviljad pole just noore mehe lemmikud, tuleb jälgida, et neid oleks toidulaual piisavalt. Kui juurikakuhi tundub lootusetult mage, võib end premeerida pisut suurema lihatükiga. Proovida tasub idamaist kööki ning roheline kraam külmkapis ja laual nähtavale kohale panna.

30

Kilod: Kui keha oleks auto, kuluks vanemaks saades üha vähem kütust — umbes 30. eluaastast peale kasutab organism päev-päevalt üha vähem kaloreid. Suurem osa meestest saavutab oma maksimaalse kaalu 35–55-aastaselt.

Lahendus:. Piirata koguseid. Kuna kütust kulub nüüd vähem, ei tasu ka taldrikut alati läikima poleerida. Näksides ei tohiks tervet pakki korraga kinni pista, vaid jagada see päeva peale portsjoniteks.

40

Kilod: Vähem lihaseid, rohkem rasva: 30ndatest eluaastatest peale kaotab mehe keha iga aastaga umbes 200 g lihasmassi, mis paraku ei haihtu, vaid muutub rasvaks.

Lahendus: Asendada kolm suurt söögikorda päevas kuue väiksemaga. Tihemini ja korraga vähem süües jaotuvad keha energiavajadused ühtlasemalt.

50

Kilod: Mees on üritanud aastakümneid kaalu kaotada, aga nüüd teeb keha seda omatahtsi. Paraku kaotab ta 50.–80. eluaasta vahel ka olulise osa lihasmassist.

Lahendus: Lisada treenides raskusi. See hoiab luud tugevad ja lihasmassi stabiilse. Peamine on oma vajadusi mitte ära unustada.

Allikad:
Tervise käsiraamat
„Saledaks saada, saledaks jääda”
www.haigekassa.ee