Eestlaste jalad ei kannata kriitikat
See haigus nagu enamus teisigi on alati olnud. Haigust põeti ka vanal hallil ajal, teadmata, et see üldse mingisugune haigus on. Pigem peeti seda vanusega kaasaskäivaks loomulikuks muutuseks ja levitati enesele teadmata infektsiooni teistele edasi. Alles mikrobioloogia areng avastas seenhaiguse ja selle nakkuslikkuse.
Kuidas nakkus saadakse?
Et seen endale nahale või küünele saada, peab kontakteeruma nakkuse kandjaga või esemetega, kus seen on olemas. Seen antakse edasi eostega, mis on väga ilmastiku ja muude väliste tegurite kindlad. Nad säilivad pikka aega. Sageli esineb sel puhul nahal või küüntel ka mikrotrauma, mis ei pruugi palja silmaga nähtavgi olla ja sagedane kontakt seennakkusega.
Nakatumist soodustavad ka mõned üldhaigused, eelkõige diabeet, mis naha vastupanuvõimet infektsioonidele vähendab. Ka jalgade deformatsioonid, hõõrutud nukid, suur surve labajalale on ohutegurid.
Meie inimeste jalad ei kannata ka ortopeedi pilguga vaadatuna mingit kriitikat. Sissekasvanud küüned, hõõrutud ja isegi vesivillides kannad ja varbad, muutunud jalakuju, risti- ja pikivõlvide lamenemine — kõik võivad olla ohuteguriks ka seennakkuse kergemale külgehakkamisele.
Naiste- ja terviseväljaannete soovitus on suvel võimalikult palju paljajalu käia. Sihuke kerge torkimine ja värske õhk olevat kõigiti kasulik. Mina ei tunne nahaarste, kes soovitaksid paljajalu käia. Üks risk on võimalikud traumad, kust seeneosed või bakterid paljasse jalga kärmesti külge hakkavad — ehk siis kuritegu enda vastu. Teine kuritegu on nakkuse kandjana seeneoseid ka maapinnale või basseiniserva teistele puistata. Plätud võimaldavad kontaktpinda võimaliku nakkuskohaga vähendada, kuid 100% nad nakkusohtu eemal ei hoia.
Haiguskandjad on ainult varvaste vahel?
Ei ole ainult. Inimese nahk on kaetud sarvkihiga, aga sarvollus on just seene “meelistoit”. Varbavahedes on nahk väga õhuke, sinna tekivad esimesed silmale nähtavad põletiku tunnused, nakatumine võib aga toimuda ka mujal kehal ja nähtavate haigustunnuste ilmnemine võtab siis palju rohkem aega.
Ütlesite, et naha- ja küüneseened võivad erinevad olla. Siis nagu puravik ja kuuseriisikas?
Eestis on levinud kolm suurt seeneperekonda koos hulga nende alaliikidega. Pärmiseened, hallitusseened ja dermatofüüdid, mis kõik võivad inimesel parasiteerida. Tänapäeval on ravimeid, mille toimespekter mõjutab mitut erinevat seeneliiki, aga ka neid, mis vaid ühele liigile mõjub. Et patsient saaks õige ravi ja jääks ära asjatu rahakulutus, tuleks teha spetsiaalne laboratoorne analüüs. Peale vastust saab siis vastavalt haigustekitajale määrata ka õige raviskeemi. Kes omal käel juba rahvameditsiini ja käsimüügis olevate vahenditega tulutult seenest vabaneda püüdnud, peaks pöörduma õige ravi saamiseks nahaarstile.
Kas haigusest saab jagu ka veel siis, kui küüntest on jäänud vaid pruunid krobelised jupikesed?
Saab. Silenahaseentest, mis haaravad ainult nahka, saab jagu kuu-poolteisega. Küünte seenhaiguse väljaravimisele võib kuluda ka aastaid. See sõltub reast teguritest: mis liiki on haigustekitaja; patsiendi tervislikust seisundist; kas selle haigustekitaja vastu võib määrata sissevõetavaid ravimeid või tuleb ravida välispidiselt (välispidine ravi võibki kesta aastaid); patsiendi vanus — üle 55aastastel aeglustub küünte kasv juba ligi 2 korda noorematega võrreldes, see tähendab, et ravi ette võttes peaks olema ka piisavalt kannatust varutud.
Täiskasvanud noorel inimesel uuenevad varbaküüned 9-12 kuu jooksul, sõrmeküüned poole aastaga. See aeg peakski olema raviga kaetud. Kas seda kaetakse kuuridena või ühe pika raviga, otsustab arst iga patsiendi puhul individuaalselt. Nii mõnigi kord ei kasuta me seenhaiguse ravil ainult seeni tapvaid ravimeid, vaid paralleelselt ka vitamiini- ja mineraalainete preparaate, mis küüne kasvu ja ehitust stimuleerivad.
On võimalik mõne vitamiini või toiduga küünte kasvu kiirendada?
Küüne kasvu kiirus ja ravi pikkus sõltub palju patsiendi liikuvusest. Näiteks arvutiga töötajatel, kes palju klaviatuuril töötavad, kasvavad sõrmeküüned kiiremini kui neil, kes sõrmi vähe liigutavad. Mida rohkem ennast liigutad, seda parem verevarustus, küüs saab rohkem hapnikku, mineraale, vitamiine ja uueneb rutem. Verevarustuse parandamiseks kasutatakse ka ravipediküüri-maniküüri kabinettides varvaste või sõrmede massaaži. Seenhaiguse väljaravimisel on sellistest kabinettidest palju abi, seal kõrvaldatakse vana pude küünemass, mis uue küüne kasvu takistab.
Küüneseene vastu sissevõetavad rohud tekitavad küsimuse, kas seen on patsiendi veres?
Ei ole veres. Veri on piltlikult öeldes transpordivahend, mis ravimi õigesse kohta viib. Läbi keeruliste biokeemiliste organismis töötavate protsesside jõuab toimeaine vere abil küünemaatriksisse, kohta, kus areneb uus küüs. Tänapäeva ravimid lähevad uutesse moodustuvatesse küünerakkudesse ning jäävad sinna otsekui tsement pikaks ajaks. Niisugust uut tervet kasvavat küüneplaati seen enam ei taha.
Kas halba seent tappev ravim sissevõetuna on kahjulik ka seedefloorale?
Antimükootikumid (e seenevastased ravimid) ei ole baktereid tapvad antibiootikumid. Need on erinevad ravimrühmad. Muide, pikaaegse antibiootikumikuuri ajal võivad seenhaigused koguni ägeneda.
Kui suur osa kahjustunud struktuuriga küüntest kannab endas seenhaigust?
Ligikaudu 50%. Kui inimene kannab pidevalt kitsaid kingi, võivad varbaküüned ka sellest küüneloožist lahti lüüa, kusjuures trauma on alati kõrgendatud oht seennakkuse saamiseks. Küünekahjustused võivad olla tingitud näiteks ka psoriaasist. Aga ka ülemäärasest majapidamiskeemiaga (pesupulbrid, nõudepesuvahendid) kokkupuutumisest.
Kui inimene tuleb nahatohtri juurde küünte tervist kontrollima, peab ta oma jalgu ka kuidagi ette valmistama?
Tõepoolest tuleb pisut eeltööd teha. Kolm-neli nädalat enne arsti juurde tulekut ei tohi küüsi lakkida ega ühtegi seenhaiguste vastast käsimüügil olevat meditsiinilist ega loodusravimit tarvitada. Jäävad kasutusele vaid vesi, seep, tavaline jalakreem ja küünekäärid. Ainult sel puhul saab laboris küüntest võtta ja analüüsida adekvaatset materjali ning kohandada õige ravi. Aeg arsti juurde tuleks niisiis aegsasti kinni panna ja seejärel igasugune isetegevus oma küünte ravis ja kaunistamises ligemale kuuks ajaks lõpetada.
