Mis on keskealisele meesterahvale kahjulikum, kas 1-2 korda nädalas kõvem napsutamine või igaõhtune 1-2 õlut või 50-100 gr brändit?

Kui kõvem napsutamine keskealise meesterahva puhul tähendab rohkem kui 6 alkoholiühiku korraga ära joomist, siis on see kindlasti riskiks tervisele ja seda isegi siis kui selline alkoholitarbimine toimub vaid ühel korral nädalas.

Kuus alkoholiühikut tähendab näiteks kolme pooleliitrist õlut (5,2%), umbes 600 ml 14%-st  punast veini (see on umbes 2/3 pudelit) või umbes 170 ml 40%-st kanget alkoholi.  

Üks kuni kaks 5,2%-list õlut õhtu jooksul ei ole ühele keskealisele mehele oluliseks terviseprobleemiks juhul kui nädalasse jääb ka vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Samas tuleb meeles pidada, et ka väikese koguse alkoholi igapäevane või -õhtune tarbimine on siiski risk alkoholsõltuvuse tekkeks. Samuti on hea teada, et kui esinevad mõned kroonilised haigused, võivad tervisele osutuda  kahjulikuks veelgi väiksemad alkoholikogused.

Kui kaua püsib organismis üks viinakokteil? Mõtlen just naise organismis. Kui palju üldse ja mida tohiks naine juua ilma, et sellega organismile suurem kahju tekiks? Kui naine tahaks mõnel peol ikkagi napsu võtta, millist jooki siis soovitate? Ja kuidas kommenteerite lugematuid uuringuid ja teateid selle kohta, et punane vein pidi tervisele väga kasulik olema?

Sõltub viinakokteili kogusest. Üldiselt suudab terve täiskasvanud noore mehe maks eemaldada kehast ühe tunni jooksul ühe ühiku alkoholi. Üks ühik on umbes 30 milliliitrit 40%-list kanget alkoholi. Naise organismis püsib see kogus aga kauem, sest naise maks toodab alkoholi lõhustuvat ensüümi — dehüdrogenaasi, vähem kui mehe maks. Kui tarvitada mõni kord nädalas õhtu jooksul mitte rohkem kui kaks pokaali veini või üks 500 ml purk siidrit või siis üks kange alkoholisisaldusega kokteil, kus 40%-st alkoholi pole sees rohkem kui 40 ml, siis selline kogus alkoholi on tervisele üldiselt veel madala riskiga. 

Punase veini tervisele kasulikkuse osas on tõesti väga vastukäivaid arvamusi. Kui ka mõned teadusuuringud on näidanud mõõdukas koguses tarbitud punase veini südamehaigust ennetavat mõju, siis nullivad selle positiivse mõju siiski ära võimalikud kahjud näiteks seedeelundkonnale, psüühikale, kasvajate tekkele jne. Kuna ühtekokku on alkohol kaudselt või otseselt seotud ligi 60 erineva haigusseisundi või häirega, siis ei tasu südamehaiguse ennetamise nimel hakata riskeerima võimalusega saada mõni ülejäänud terviseprobleemidest. Alkoholi pidev pikaajaline tarvitamine on aga südamehaiguste tekkeks suure riski allikas, põhjustades nii  südame rütmihäireid, kõrget vereõhku kui ka äkksurmasid.

Kui ohtlik ikkagi on väga raseduse algul alkohol? Kui naine veel ise ei teagi, et beebit ootab ja kui juhtub sel ajal just see väike õlu, siider või pokaal veini… Vahel peale rasket tööpäeva lihtsalt on väikese õlle-veini isu, aga samas oleme beebi tulekuks valmis ja poleks tema tulekule kuidagi vastu. Peale positiivset rasedustesti muidugi loobuks igasugusest alkoholist.

Naine, kes valmistub saama mingil hetkel emaks, võiks juba enne rasedust silmas pidada, et tarvitaks alkoholi nii, et see ei osutuks tervisele võimalikuks riskiks. Nimelt on neil naistel, kes tarvitavad alkoholi rohkem kui madala riskiga tarvitamise piirid ette näevad, suurem oht ka suguteede infektsioonideks, menstruatsioonitsükli häireteks ja viljakuse vähenemiseks.

Väike vein, ehk üks pokaal veini, siidrit või õlut mõnikord õhtuti jääb veel madala riski piiresse ja kui pärast rasedusest teadasaamist seegi lõpetatakse, ei ole põhjust muretsemiseks.

Kas võib öelda, et alkohol mõjub soost sõltuvalt ohtlikumalt? Nt naisele sama kogus alkoholi on raskemate tagajärgedega kui meestele?

Nii võib väita täiesti kindlasti. Kõigepealt on naised tavaliselt väiksemad kui mehed ja seettõttu nad taluvad ka samas koguses alkoholi halvemini. Naise maks toodab alkoholi lõhustavat ensüümi vähem, seetõttu eemaldatakse alkohol organismist kauem ja joove püsib seetõttu pikemat aega. Lisaks on meeste organismi veesisaldus naise omast suurem ja seetõttu on mehe organismis alkoholi kontsentratsioon madalam, ehk teisisõnu öeldes alkohol on mehe organismis rohkem lahjendunud kujul. Üldiselt tekivad ka tervisekahjustused naisel kiiremini kui mehel, samuti satuvad naised alkoholist sõltuvusse kiiremini kui mehed.

Kas ja kui ohtlik on see kui õhtuti klaas veini juua (5-6 korda nädalas). Lõuna-Euroopas on see üsna tavapärane, aga kas tõesti ohtlik tervisele?

Juua klaas (120 ml) veini õhtuti on tervisele madala riskiga. Siiski võiks kuni kolm päeva nädalas olla sellised, kus alkoholi üldse ei tarvitatata. Eeskätt aitab see organismil alkoholi lõhustamisest puhata ja teiseks, igapäevane tarbimine võib saada harjumuseks ja sealt edasi sõltuvuseks.

Alkoholi tarbimisel on tõesti kultuurilised iseärasused. Määravaks saab see, kuidas alkoholi tarbitakse: klaas veini õhtusöögi kõrvale koos muu vedeliku tarbimisega (näiteks vesi), aitab joodud alkoholikogusel kehas lahjenduda ja tekitab sellisel viisil joovet  vähem. Vaatamata sellele, et Lõuna-Euroopas on tavapärane juua õhtusöögi kõrvale pokaal veini, on alkoholi kuritarvitamise näitajad sellistes riikides nagu Ungari, Prantsusmaa, Küpros või Kreeka, siiski suhteliselt madalad.  2003-2005. aastal kuues Euroopa riigis perearsti patsientide hulgas läbiviidud uuring aga näitas, et Eesti meeste seas on võrreldes teiste riikide keskmisega levinud kõige suurem tervist kahjustav alkoholitarbimine. Naiste puhul olime teiste Euroopa riikidega suhteliselt sarnased.

Kuhu jätab “jälje” pärast sauna joodud klaas õlut? Hea söögi kõrvale joodud klaas veini? Olen kuulnud isegi perearsti soovitust, et viirushaiguse esimeste sümptomite korral võtta pits kangemat ja minna magama, kas see on suurema kõrvalmõjuga kui võtta Coldrex?

Üks klaas õlut või veini ei jäta tervele nooremapoolsele inimesele tõesti veel olulist jälge. Siiski peab aga arvestama, et me ei alusta igal õhtul n-ö puhtalt lehelt, vaid määravaks saab ka see, kui palju on alkoholi varem tarvitatud ja kui regulaarselt seda tehakse. Ehk teisisõnu öeldes, alkoholitarbimisel on kumulatiivne efekt ja kui seda teha igaõhtuselt, ilma et oleks ühtegi alkoholivaba päeva, ja teha seda mitmete aastate vältel, siis võib ka selline alkoholi tarbimine jätta jälje kuhu iganes: maksale, psüühikale, seedetraktile, suguorganitele jne.

Külmetushaiguse puhul puhata ja magama minna on täiesti õige soovitus. Usun, et see soovitus on juba nii hea iseenesest, et kangemat alkoholinapsi polegi tarvis. Coldrexit ma ise ka ei soovita, palju maitsvam ja tervislikum on näiteks kuum tee meega. Kusjuures mee tervisele kasulik toime on rohkem tõestatud.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Iisi Saame ütles ETVs, et “mehed ei peaks tarvitama korraga rohkem kui neli alkoholi ühikut ja naised mitte rohkem kui kaks alkoholiühikut.” Üks alkoholiühik on näiteks üks klaas veini. Kas peate silmas 12 cl või 16 cl veini kogust? Kahe klaasi kohta teeb see juba 8 cl vahet.

2. Lisaks ütles TAI esindaja “Eestis on asjatundjad välja selgitanud, et nädalas peaks inimesel olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva”. Palun viidet millisele uuringule/ teadmistele see väide põhineb, kust vastav uuring on kättesaadav, meetodid kuidas uuring teostati (valim, esindatus jne), milliste andmete põhjal järeldati, et 7 päeva kohta peab olema 3 alkovaba päeva. Kas on vahet inimese tervise, vanuse, soo jt näitajate baasil soovitatava tarbitava koguse puhul?

Alkoholiühiku aluseks on absoluutse alkoholi kogus. Üks alkoholiühik sisaldab 10 g absoluutset alkoholi. Punane vein on tavapäraselt valgest veinist pisut kangem, seetõttu on 120 ml 14% punast veini u. 1,3 ühikut ning 120 ml 12% valget veini u. 1,1 ühikut.

Alkoholiühikute arvutamise valemi ja kalkulaatori leiate veebilehelt alkoinfo.ee (http://www.alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkoholiuhik )

Alkoholiühikute ning alkoholi tarvitamise riskipiiride määratlemisel lähtutakse ühest küljest tõesti tõenduspõhistest andmetest, teisalt aga võetakse arvesse ka eksperthinnangud, mille aluseks on alkoholitarbimise trendide analüüs konkreetses riigis, erinevate vanuse ja soogruppide alkoholitarbimisega seonduvad käitumismustrid ning arvestatakse ka seni rakendatud alkoholipoliitika  tõhusust. Seega ongi võimalik, et erinevates riikides on defineeritud pisut erinevad riskitarbimise piirid.

Tõepoolest on alkoholi tarvitamisest tulenev risk ja kahju iga inimese puhul erinev ja sõltub nii inimese soost kui vanusest, aga ka mitmest teisest tegurist nagu tervislik seisund, tarvitatavad ravimid, aga ka geneetiline taust. Nii näiteks on naiste puhul riskipiirid oluliselt madalamad kui meestel, samuti võivad riskipiirid olla madalamad ka mitmete krooniliste haiguste puhul.

Huvitavat ja ka teie küsimustele konkreetset vastust andvat lugemist leiate aadressilt: www.phepa.net, mis on Euroopas alkoholiprobleemidega tegeleva projekti kodulehekülg ja kus on ka nii tõendusel põhinevat kui ka metodoloogilist materjali piisavalt.

Kas alkohol mojub kuidagi veresoonelaienditele?

Veenilaiendite tekke aluseks on tavaliselt pärilikult omandatud sidekoe nõrkus. Soodustavateks teguriteks naistel on ka hormonaalsed muutused: puberteet, rasedus, menopaus. Algselt võivad veenilaiendid olla vaid kosmeetiline problem, hiljem aga põhjustada ka tervisehädasid: jalgade väsimus, raskus, pingetunne, krambid, nahamuutused. Veel hiljem võivad areneda ka põletikud ja haavandid. Kuna alkohol alandab immuunsüsteemi vastupanuvõimet, siis võib näiteks veenilaiendite puhul liigne alkoholitarbimine soodustada bakteriaalse põletiku teket veenilaienditest haaratud nahal. Kuna veenilaiendite kohal on verevool aeglasem, soodustab see ka trombide teket, omal kombel suurendab trombiriski veelgi suitsetamine, vähene liikumine ja ka alkoholi ülemäärane tarbimine. Nii et seos on täiesti olemas.

Kui inimesel on südamelihaste põletik siis kuidas üks õhtu kõvemat joomist teda hiljem mõjutab? Kas see lükkab haiguse kulgu edasi ?

Müokardiidi täpsed tekkepõhjused on siiani veel ebaselged. Võimalike põhjuste hulka, mis võivad soodustada müokardiiti haigestumist loetakse infektsioonide, immuunsüsteemi häirete ja teatud toksiinide kõrval ka alkoholi ja narkootiliste ainete, nagu amfetamiin ja kokaiin, tarvitamist. Nii et kui alkohol juba võib soodustada müokardiiti haigestumist, siis täiesti kindlalt võib alkoholi tarvitamine müokardiidist paranemist pikendada. Alkohol kahjustab suurtes kogustest tarvitamisel ka tervet südamelihast. Täiesti teada-tuntud diagnoosiks on meditsiinis alkohoolne kardiomüopaatia, ehk alkoholi liigtarvitamisest tingitud südamelihase laienemine ning puudulikkkus.

Kui peres üks kaasadest tarvitab pidevalt alkoholi ja teine absoluutne karsklane-siis kuidas see mõjub tervisele? Nii sellele, kes on jooja ja ka sellele, kes ei joo?

Nii nagu alkoholism on kogu organismi haigus — kahjustuvad nii keha, vaim kui ka sotsiaalne suhtlemine, nii on alkohol ka kogu pere haigus. Alkohooliku peres on teised liikmed (abikaasa ja lapsed või vanemad õed/vennad) temast lähisõltuvuses. Statistika järgi elab alkohooliku kõrval 4-5 inimest, kes põevad seda haigust koos temaga. Neid nimetatakse kaassõltlasteks.

Kaassõltlus tähendab vaimset allumist teise inimese pahele, seega on kaassõltlaste vaimne tervis sageli halb. Kaassõltlane sõltub suurel määral alkohooliku emotsioonidest ning usub, et temalgi ei saa olla hea, kui alkohoolikust elukaaslasel parasjagu paha tuju on. Kaassõltlane ei võta enne midagi ette, kuni pole hoolega kaalunud, kuidas alkohoolik reageerida võiks. Mõnikord jõuavad kaassõltlased ka ise alkoholini. See on keeruline probleem ja üldiselt raske lahendada, sest tavaliselt jõutakse abini hilinemisega.

Lapsepõlves kogetud ema-isa alkoholiprobleemid panevad sageli aluse hilisemale depressiivsusele, ärevusele või mõnele muule psüühikahäirele. Tihti võtab alkoholitarvitaja elukaaslane endale suurema vastutuse ja hoolitseb üksi kogu ülejäänud pere heaolu eest. See aga võib viia tõsise emotsionaalse stressini.

Samamoodi nagu pereliikme joomine mõjutab teiste käitumist ja tervist, nii mõjutab ka pereliikmete käitumine oma lähedaste joomist. Sageli võib alkoholiprobleemidega isik peres olla igas mõttes tembeldatud nn “patuoinaks”, “igal juhul süüdi olevaks” ning “saamatuks”. Selline suhtumine ei aita aga alkoholiprobleemidest ülesaamisele kaasa.

Kui üks tarvitab pidevalt alkoholi ja teine on absoluutne karsklane, siis põrkuvad täiesti ilmselgelt kokku kaks erinevat ellu ja tervisesse suhtumist. Väga hea oleks kui tervislik eluviis saaks võidu, selleks on vaja aga ka alkoholiprobleemidega inimese väärtushinnangute muutumist. Seni kuni ta ise muutumise vajadust ei tunneta, on raske midagi ette võtta.

Kui naissoost isik on tarbinud mitu kuud tihedalt alkoholi siis kas kahjustused on pöördumatud peale normaalse elustiili juurde naasmist?

Kunagi ei ole liiga hilja. Õnneks on meie keha üsna taastumisvõimeline ja kuni ei ole veel välja kujunenud püsivaid tervisekahjustusi, näiteks maksatsirroosi või südame-veresoonkonnahaiguse näol, on täiesti võimalik, et tervis taastub kui alkoholiga lõpparve teha. Kui alkohol on juba põhjustanud tervisehäireid, on alkoholi tarvitamise oluline piiramine või veel parem  — tarvitamise lõpetamine, samavõrra tähtis, sest igal juhul aitab see kaasa haiguse arengu pidurdumisele või oluliste tüsistuste vältimisele.

Kuidas teismelisele tütarlapsele selgeks teha, milliseid tervisekahjustusi alkohol kaasa võib tuua. Napsutavad nädalalõppudel ja popid on need n-ö alko-limonaadid.

Eeskätt on aluseks usalduslik suhe ning isiklik eeskuju. Noortele inimestele võib võimalik tervisekahjustuse  teke või eluea lühenemine tunduda tõesti kauge ja ebatõenäolise tulevikuna. Mõnikord võib osutuda aga tõsiseks mõjutavaks faktiks tüdrukutel näiteks välimuse muutus, noormeestel aga munandite kõhetumise ja võimalike erektsioonihäirete teke. Ole valmis kuulama ja jagama selle kohta ausat infot ning alkoholiteemal vestlema. Kuna eakaaslaste roll on selles vanuses väga suur, on hea arutleda, kuidas seista vastu nende võimalikule survele. Selle kohta leiad infot veebilehelt Alkoinfo.ee.

Üldiselt ei sobi noortele n-ö moraalilugemine. Pigem võiks neutraalselt, otseseid hinanguid andmata neil teemadel arutleda, kuulates ka teise poole arvamusi ja argumente. Mõnikord võib kaasata arutlusse ka lähima sõbra.