Uuest aastast alustatakse 12–14-aastaste tütarlaste vaktsineerimist HPV viiruse vastu. Eesti oli üks viimaseid Euroopa Liidu riike, kus HPV-vastast vaktsineerimist ei tehtud. “Kui vaatame, kui palju on jäänud lapsi emakakaelavähi tõttu ilma emata ja kui teame, et selle olulisemateks tekitajateks on papilloomviiruse kindlad tüved, siis on see edasiminek oluline kõigile, nii peredele kui ka riigile,” tõdeb ka Qvalitas arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld. “Emakakaelavähki surevad sageli noored ja elujõulised naised, keda jäävad igatsema pered.

See, miks sihtrühm, keda vaktsineerima hakatakse on niivõrd piiratud, on dr Põldi sõnul valikute küsimus. “Kuna uuringud on näidanud, et efektiivne on just sellise sihtgrupi vaktsineerimine, kes pole veel seksuaalelu alustanud, tuleb teha valikuid. Ärgu ka vanemad alahinnaku oma lapsi, sest me ei tea iial, kui vanalt järgmine põlvkond midagi alustab.”

Qvalitase peaarsti sõnul areneb vaktsiinimaailm praegu päris jõudsalt. “Välja on töötamisel ka rinnavähi, puukborrelioosi ja malaaria vaktsiinid. Loomulikult püütakse leida vaktsiine ka erinevate vähivormide ja HI-viiruse vastu. Tuleviku suhtes ollakse päris optimistlikud.”