Borrelioosi haigestus ka Sirli (26), kes sai puugi Peipsi ääres jaanipäeva tähistades. “Esimesed haigusnähud ilmnesid arvatavasti juuli lõpus. Päev, mil ma aru sain, et midagi väga valesti on, oli siis, kui ärkasin tugeva kaelakangestusega. Esialgu arvasin, et olen lihtsalt kaela ära maganud, kuid see ei läinud üle,” meenutab Sirli. Kui õhtuks oli tõusnud palavik, otsustas ta minna haiglasse erakorralisse vastuvõttu. “Meid saadeti kahest kohast tagasi, keset ööd jõudsime Merimetsa nakkushaiglasse, kus mind tagaukse kaudu majja lasti. Seal sai arst õnneks kohe asja tõsidusest aru,” räägib Sirli. Et borrelioos on raske haigus, kinnitab see, et päris terveks pole Sirli siiani saanud.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar tõdeb ajakirjas, et puukborrelioos võib olla raske kuluga ja halbade hilistagajärgedega haigus. “Ainuke võimalus seda haigust kergemalt läbi põdeda on haigusnähtude võimalikult varajane avastamine,” rõhutab Kutsar. Nii Eestis kui ka teistes maades, kus puukborrelioosi haigestumist esineb, on nimetatud hilistagajärgede püsimise põhjuseks haiguse hilinenud diagnoosimine ja seega hiline antibiootikumravi alustamine.

Kui aga puukentsefaliidi vastu on võimalik kõigil vaktsineerida, siis borrelioosi võib inimene haigestuda üha uuesti — kui ta ise ettevaatlik ei ole.