Dementsus tekib siis, kui närvirakud ajus lakkavad töötamast. Kuigi seda esineb tavaliselt vanematel inimestel, ei ole see paratamatu osa vananemisest. Aju muutub ajapikku kõigil halvemaks ega tööta enam nii efektiivselt, kuid dementsetel inimestel ilmuvad sellised märgid tavaliselt kiiremini ning selgemalt.
Dementsusel on erinevaid vorme, millest kõige levinum on Alzheimeri tõbi. Lisaks sellele võib kohata ka vaskulaarset ja frontotemporaalset dementsust. Kuid tihtipeale võib dementsus koosneda erinevatest vormidest ehk olla kombinatsioon mitmest erinevast dementsuse tüübist.
Tähele võiks panna kümmet ohumärki, mille järgi võib seda haigust ära tunda. Selleks, et inimesele saaks diagnoosi panna, peaks esinema neist vähemalt kaks ning piisavalt raskel kujul (st, et need segavad igapäevaseid toimetusi).
Selliste märkide täheldamisel nii enda kui ka mõne oma lähedase juures, on kõige kindlam viis külastada arsti. Kuigi dementsusele pole veel ravi leitud, saab professionaalne arst aidata seda protsessi aeglustada ning leevendada sümptomeid, et parandada dementse inimese elukvaliteeti.
Mälu kaotus
Üks kõige tavapärasemaid dementsuse sümpotmeid on mälu kaotamine. Inimesel, kes haigust põeb on raske meenutada hiljutist informatsiooni, aga ka kuupäevi. Nad leiavad abi lähedastelt, kellelt pidevalt kõike üle küsivad. Kuigi mälu halvenemine on ka tavaline vananemise sümptom, siis suurim vahe on see, et dementne inimene ei suudagi lõpuks mingit konkreetset teemat meenutada, vanal inimesel see üldiselt hiljem meenub.
Raskused planeerimisel või probleemide lahendamisel
Inimesel, kellel on dementsuse tundemärgid on tunduvalt raskem plaanist või kavast kinni hoida. Näiteks on tema jaoks keeruline järgida retsepte või sõitmisjuhiseid.
Raskused tavapäraste toimingute läbiviimisel
Dementsel inimesel võib olla raskusi oma igapäevaste toimingute läbiviimisel, näiteks tee tegemisel, arvutis asjade ajamisel, televiisori sätete muutmisel või muudel tegevustel, mis eelnevalt ei valmistanud talle probleeme.