Vaatluse alla võeti ühtekokku 93 803 naist vanuses 27 kuni 44 aastat ning lisaks veel 62 260 naist vanuses 43 kuni 70 aastat, vahendab Ärzte Zeitung Nurses’ Health Study andmeid. Uuringud vältasid kaheksa aastat ning muuhulgas jälgiti, milline on foolhappe mõju organismile, kui see sisaldub tavatoidus ning lisaks ka eraldi preparaatidena manustades.

Tulemustest selgus, et noorematel naistel, kes päevas vähemalt 1000 µg ehk 1 milligrammi foolhapet tarbisid, oli hüpertoonia risk ligi poole väiksem kui naistel, kes umbes viis korda vähem foolhapet manustasid.

Foolhapete kasulik mõju vererõhule ei olnud seotud teiste faktoritega, mis vererõhku tavaliselt mõjutada võivad, näiteks toitumise ja kehalise aktiivsusega. Teadlased oletavad, et kaitsev mõju tuleneb sellest, et foolhape kiirendab mitmeid rakkudes aset leidvaid protsesse ning vähendab veres homotsüsteiini taset.

Rohkem saavad foolhapetest kasu nooremad naised ning seda tõenäoliselt põhjusel, et enamasti on nad saledama kehaehitusega kui vanemad naised ning seetõttu on ka foolhappe sensitiivsus nende puhul kõrgem.

Foolhape on vitamiin, mida leidub eelkõige rohelistes lehtköögiviljades. Selleks, et toidu kaudu kätte saada 1000 µg foolhapet, tuleks päevas ära süüa 400 grammi nisuidusid, 800 grammi spinatit või terve kilo brokkolit.