Hambaarst: Valgendavate hambapastadega tuleb piiri pidada

 (7)
Hambaarst: Valgendavate hambapastadega tuleb piiri pidada
AFP/Scanpix

Dr Lauri Vahtra pani Naisteka lugejate küsimustele vastates inimestele südamele, et supermarketites müüdavate valgendavate hambapastade kasutamisega tuleks piiri pidada, et mitte hambapinda liigselt kahjustada.

Kiidetakse ja reklaamitakse erinevaid hambapastasid. Kas on sellist eriti head soovitada või on nad kõik ühesugused?

Enamik hambapastasid on sarnase koostisega, erinevus tuleneb lisatud ravikomponendist. Kõige levinum ravitoimeline komponent on fluoriid. Tundlikele hammastele mõeldud pastadele on lisatud tundlikkust vähendavat komponenti, samuti on osades pastades bakteritevastane komponent. Kaasaegsed pastad on muudetud hambasõbralikumateks — on vähendatud abrasiivse komponendi osakaalu ja asendatud see ensüümidega. Ka pastad, mis ei vahuta enam nii hästi, on väidetavalt vähem kahjulikud.

Küll aga tuleks piiri pidada „whitening“ lubadust kandvate pastade kasutamisega. Need sisaldavad abrasiivseid osakesi, mis hõõruvad hamba pinnale kogunenud pealmist värvunud kihti ja tihedamal kasutamisel kahjustavad ka hambapinda. Sellega nende „valgendav“ mõju piirdub. Reaalseks valgendamise efekti saavutamiseks tuleb kasutada professionaalseid vahendeid hambaarsti juures või arsti järelvalve all.

Paar aastat tagasi hakkas esimeste ehk siis lõikehammaste pealt email kaduma, nüüd kevadel saabus seis, et igeme pool servas on ilusad pruunid poolkuud. Ega netist suurt tarkust ei saanud, mingi laminaadiga elavat hammast täitma hakata tundub vale. Vahetasin hambapastat, mis hakkas kohe tulemust andma ja enam ma neid supermarketi jamasid ei osta, ikka apteegikraam ja 100-kroonises hinnaklassis. Üle poole aasta olen kasutanud, paraneb, aga heaks veel tulemust kiita ei saa. Millist pastat (vm hooldustoodet) võiks soovitada? Pastadel olen fluori-sisaldust vaadanud, samas öko-möko tooted kiitlevad just fluori-puudusega.

Teie kirjelduse järgi võib arvata, et lõikehammaste emaili õhenemise ja igeme serva tekkinud vaokesed on põhjustatud liiga abrasiivse hambapastaga pesemisest. Supermarketites müüdavatest pastadest moodustavad suure osa nn “whitening” ehk valgendavad pastad. Kahjuks sisaldavad sellised valgendavad pastad ekstrakoguse abrasiivainet. Soovitaks teil kasutada hambapastat, kus abrasiivosakeste osakaal on viidud miinimumini ja asendatud ensüümidega, mis õrnalt puhastavad hambapinda. Näiteks hambapastade sarjad R.O.C.S. ja Yotuel.

Pärast breketite eemaldamist on need hambad, mille ümber n-ö sõrmus oli, eriti tundlikud. Kõige enam ei kannata magusat (šokolaadi ei saa üldse nt süüa). Ka muud intensiivsed nt äädikaga toidud teevad just nendele kahele hambale liiga. Pesnud olen küll 100 erineva pastaga, mis kõik peaksid just seda probleemi leevendama, aga ei tuhkagi. Muidu on hambad täiesti terved, auke ei ole. Kontrollitud. Mis sellel puhul aitab?

Tavaliselt on hammaste liigse tundlikkuse põhjuseks pealmise hambavaaba kahjustus, mille tagajärjel avaneb suuõõnde pealmise kihi alla jääv dentiinikiht. Dentiinis on peenikesed kanalid, mis ulatuvad hambanärvini. Erinevate ärrituse toimel hakkab kanalites olev vedelik liikuma ja ärritab hambanärvi. Raviks kasutame kanalite nii öelda ummistamist. Lihtsaim viis hammaste tundlikkuse vähendamiseks on spetsiaalsed tundlikele hammastele mõeldud hambapastad. Hambaarstil on võimalik hammastele panna tundlikkust vähendavaid lakke.

Mina tahaks aga teada, millest tekib hambakivi? Pesen hoolikalt, aga ikka tekib. Kuidas saaksin seda ära hoida?

Hambakivi on mineraalaineid sisaldav hambakatt, mis pidevalt tekib igal inimesel. Mõnedel tekib hambakivi kiiremini, mõnedel aeglasemalt — see on individuaalne omadus, mis sõltub mineraalainete osakaalust süljes. Mida rohkem mineraale süljes, seda kiiremini tekib hambakivi. Aga tekib see kõigil.

Müügil on olemas hambapastad, mis sisaldavad triklosaani — keemiline aine, mis pärsib hambakivi teket. Suuõõne hügieeni toetamiseks tuleks hambaid põhjalikult ja regulaarselt (kaks korda päevas) harjata pehme (soft) ja tiheda hambaharjaga ning puhastada hambavahesid hambaniidiga. Lisaks võib kasutada kloorheksidiini või eeterlike õlide sisaldusega hambapastat ja suuloputusvedelikku. Soovitused konkreetsete suuhooldustoodete ning nende kasutamise viisi kohta annab personaalselt teie hambaarst, küsige julgelt.

Kust on pärit fluoriide sisaldavate hambapastade fluor, kuidas seda fluori/fluoriide toodetakse? Kas on tõsi et hambapastadesse lisatakse tegelikult mitte puhast fluori või puhtaid fluoriide, vaid hoopis fluoriide sisaldavaid tööstusjäätmeid — mis tähendab et koos fluoriididega satuvad sel juhul hambapastadesse ka neis tööstusjäätmetes olevad muud ained.

Ma usun, et hambapastade tootmine on täpselt reguleeritud ja erinevatele kvaliteedistandarditele allutatud ning et ostes tuntud ja tunnustatud tootjate valmistatud hambapastasid, pole karta mürgiste saaduste organismi sattumist.

Eesti Hambaarstide Liit on oma lendlehel ja TV-reklaamide väidetel soovitanud kasutada fluori sisaldavaid hambapastasid kõigil Eestis elavatel inimestel, sealhulgas ka neil inimestel kelle joogivesi sisaldab juba niigi üle lubatud normi fluori/fluoriide, ilma hambapastast lisanduvat fluori arvestamata. Kas te mõistate et Eesti Hambaarstide Liidu soovitus kasutada fluori sisaldavaid hambapastasid on vale vähemalt nende piirkondade elanike jaoks, kelle joogivees on juba niigi üle normi fluori? Soovitan Eesti Hambaarstide Liidul anda välja eraldi soovitused neile koolidele, lasteaedadele, elanikele, kes asuvad või elavad fluoririkka joogiveega piirkondades.

Eesti Hambaarstide Liidu soovitus on üldine. Kõik flooririkka joogivee piirkonnas elavad inimesed peaksid saama infot kohapeal vastavalt olukorrale. Eestis on piirkondi, kus ühe aleviku siseselt võib floori hulk joogivees olla väga erinev, ulatudes väga madalast (0,5 mg7l) kuni ohtlikult kõrgeni (üle 1,5 mg/l), seega peavad vastava piirkonna elanikud olema sellest informeeritud.

Kas kodune hambavalgendamine (Whitestrips) teeb ehk pigem kasu asemel kahju? Tütar tellis veebist ja on vaimustuses, mina aga kahtlen, kas hambad ei saa hoopis kahjustada või kas ehk allaneelatud kemikaal ei soodusta hoopis maovähi teket. On see reklaamitrikk või mitte?

Whitestrips on toodetud USAs ja läbinud seal väga range kontrolli enne poelettidele jõudmist. Kemikaal, mida on neile ribadele kantud, on vesinikperoksiid ehk vesinikülihapend. Koduseks hammaste valgendamiseks mõeldud toodetes on vesinikperoksiidi kontsentratsioon madal ja juhendi kohaselt kasutades ei tekita kahju hammastele ega igemetele. Tavaliselt hammaste pinnal olles vesinikperoksiid laguneb, eraldub hapnik ja geel muutub mitteaktiivseks. Kui patsient juhtub geeli koduse valgendamise ajal alla neelama, siis on tegu juba mitteaktiivse ühendiga. Samas soovitame kodust valgendamist teha mitte liiga sageli, piisab 4x2nädalasest kuuridest.

Kas Teie oskaksite midagi rääkida nende hambavalgendus plaastrite (Crest) kohta, mis Ameerikas on väga populaarsed ja Eestis tuure kogumas. Kas siis tõesti ei ole nad kahjulikud? Ja kui mul mõlemad esihambad üleval plommitud, kas siis üldse ei tule valgendamine kõne alla?

Kui esihambad on plombeeritud, siis valgendamise ajal valgeneb ikka ainult hambakude, plomm värvi ei muuda. Esteetiliselt hea tulemuse ja valgete hammaste saamiseks tuleks vahetada ka plommid heledamate vastu. Kahjuks valgenduse toime aja jooksul väheneb ja nii tekib vastupidine efekt — täidised on heledamad ja oma hammas jälle tumedam. Siin aitaks ainult järjepidev valgendamine. Vaadake ka eelmist vastust.

Tere! Minul on selline küsimus. Nimelt, millest võivad tekkida hammastele peenikesed triibud? Eelmine aasta avastasin hambaid valguse käes uurides, et esihambale on tekkinud pikitriip, nagu oleks keegi nõelaga hammast kraapinud. Seda muul juhul näha pole, vaid valges. Käisin Teie kliinikus eelmine aasta hammaste soodapesu / puhastust tegemas. Sain hambad puhtamaks, samuti vabanesin hambakivist. Pärast hambaid uurides avastasin ehmatusega, et kahele teisele hambale on samasugused pikitriibud ilmunud kui tollele esihambale (mida kunagi puhastas teine hambaarst ). Kas selline hammaste puhastus soodaga võib neid triipe tekitada või millest sellised asjad üldse tekivad?

Pikitriibud on hambavaabale tõenäoliselt tekkinud aja jooksul. Näiteks soodustab taoliste mikropragude teket korraga jahedate ja külmade asjade söömine-joomine, näiteks kuuma kohvi ja jäätise söömine. Soodapesu ega teised puhastusmeetodid, mida kasutatakse hambaarsti juures hambakivi ja pehme hambakatu eemaldamiseks hammastelt, ei peaks soodustama taoliste mikromõrade teket. Soodapuhastuse käigus saavad kõik hambavaaba konarused ja praod pigmendist puhtaks ning muutuvad pärast puhastust lihtsalt paremini märgatavaks. Taoliseid triibukesi on enamuse inimeste hammastes ja need ei ole ohtlikud.

Küsimus: Kus saaks osta seda ravimit, mis pidi ise augud kinni kasvatama. Millal see Eestisse jõuab? Mõtlen siis seda: http://forte.delfi.ee/news/teadus...

1. Millal hakkab Kliinik 32 viimases Eesti Ekspressis tutvustatud geeliga hambaid ravima?
2. Kui esihammaste siseküljed on kulunud ja vajavad laminaatide panemist, kas on võimalik laminaatide asemel ka sisekülgedele lumineere panna?
3. Kui esihammaste sisekülgedele on laminaadid pandud, kas siis on võimalik edaspidi väliskülgedele lumineere panna?
4. Kas selle asemel, et hammas kroonida, saaks seda nö üleni lumineerida, et tulemus oleks ilus valge hammas, kuid ei oleks vaja oma hammast viilida nagu kroonimise puhul?

1. Eesti Ekspressis kajastatud geeli on Eestis kasutatud juba ligi aastapäevad mitmetes kliinikutes. Paraku on selle geeli kasutamisnäidustused väga piiratud – töötab see kaariese algfaasis ehk emailikaariese puhul, mis tähendab, et nn auku ei ole veel tekkinud. Kui kaaries on läbinud hambaemaili ja on tekkinud nn. auk, siis geelist ei piisa ning tuleb ikkagi puuri kasutada. Kliinik 32-s oleme seda geeli kasutanud kümnekonna patsiendi ravis.
Paraku ei selgu sisust, kas teises artiklis on jutt samast geelist või mõnest teisest. Tõsi on see, et hambaravi on väga kiirelt arenev valdkond ning uusi tehnoloogiaid ja ravimeid tuleb pidevalt juurde, mis on rõõmustav. Oma hambaravikeskuses püüame uuendustega alati ühte sammu käia ning uusi tehnoloogiaid (3D röntgen, hambaravimikroskoobid), raviprogramme (Dolphine kirurgia- ja ortodontiaversioonid) ja ravilahendusi (näiteks nähtamatud breketid, lumineerid, ICON-geel jt) vastavalt vajadusele kasutusele võtta niipea, kui need välja tulevad.
2. See sõltub kindlasti olukorrast suus, eelkõige hambumusest ja hammaste kulumise põhjusest, aga pigem ei saa.
3. Tõenäoliselt jah.
4. Paraku mitte, lumineerid on siiski eelkõige mõeldud katma hamba välispinda.