Hambad ja igemed ootavad hella kohtlemist: arst jagab nippe, mille abil naeratus kaua ilusana hoida

 (2)
Vinni Tervisekeskus
Foto on illustreerivFoto: Rauno Volmar

Igemed hakkavad taanduma üldiselt vanemas eas, kuid seda probleemi võib näha mõnikord ka noorukitel ja lastel. Tihti oleme probleemide tekkes ise süüdi, kui harjame hambaid liiga jõuliselt.

„Mul on mitmel hambal kael veidi paljastunud. Algul olin ka ehmunud, et äkki on tegu parodontoosiga. Katsun hambaid leebemalt harjata, kuna minu arst ütles, et inimesed ise nühivad hambaid pestes oma hambakaelad paljaks,” ütleb 45-aastane Karina. Ta tunnistab, et vahetas tugeva hambaharja välja pehmema vastu ning on muutnud ka harjamistehnikat – hoidub igemete liigsest harjamisest. „Meie suguvõsas on paljudel vanemas eas igemed taandunud ja hambad on seetõttu hellaks muutunud,” lisab ta.

Nii nagu keha vananeb, pole ka meie suuõõs kaitstud vananemisprotsessi eest. Aja jooksul igemed taanduvad, paljastades eriti tundliku hammaste juurte osa.

Hambaid ja igemeid kahjustab hammaste liiga jõuline harjamine.

„Igemete taandumisel ehk retsessioonil on mitu põhjust ning tegemist võib olla mitme probleemi kombinatsiooniga,” ütleb Maxilla hambakliiniku hambaarst Olga Sjomina. Põhjuseks võib olla vale hambumus või üksikud vales suunas (viltu) kasvavad hambad, mis soodustavad probleemi teket. Mälumisrõhk langeb hammastele valesti ja see traumeerib nii hammast kui ka seda ümbritsevaid kudesid, lisaks on selliseid hambaid raskem puhastada. Sjomina sõnul võib igeme taandumine olla parodontoloogiliste probleemide ja suuõõne mittepiisava hügieeni tagajärg. Samas liiga agressiivne hammaste puhastamine ning kõva hambaharja kasutamine kahjustab nii iget kui ka hammast. „Geneetika mängib samuti oma rolli ning mõnel inimesel on igemete taandumine seotud pärilikkusega,” märgib hambaarst.

Seotud lood:

Igemete taandumine vanust ei küsi

Dr Sjomina möönab, et üldiselt on vananedes sellisele igemete taandumisele, mis jätab hambakaela paljaks, rohkem ohtu, kuid seda probleemi võib näha mõnikord ka noorukitel ja lastel. Keele- või huuleneedi kandmine paraku ei ole igemete ja hammaste jaoks sugugi hea, kuna kokkupuutumisel hamba ja igemega võib see traumat tekitada. Naistel võib igemete taandumine olla tingitud hormonaalsetest muutustest (rasedus, menopaus). Suitsetajatel on mõnikord rohkem probleeme hambakatu eemaldamisega, mis võib samuti soodustada igemete taandumist.
„Üks riskifaktor igemete taandumiseks on suukuivus. See võib tekkida mõningate ravimite tarvitamise tagajärjel ning seda probleemi esineb rohkem vanematel inimestel,” selgitab dr Sjomina.

Ravita võib hambast ilma jääda

Hammaste tundlikkus, paistes ja veritsevad igemed, kaaries ning halb hingeõhk annavad märku, et on vaja minna hambaarsti visiidile.

„Igeme taandumine nõrgendab hammast ja hambad muutuvad tundlikumaks. Lisaks sellele võib hambakaelale tekkida karioosne kahjustus ehk hambaauk,” selgitab Sjomina. Kui taanduvad igemed jätta tähelepanuta ja neid ei ravita, võib tulemuseks olla kahjustunud hambaluustik ning seda toetav kude, mis omakorda võib viia hammaste väljalangemiseni. Hambaarst rõhutab, et suuõõnes esinevate probleemidega tuleb tegeleda õigeaegselt, mitte lasta olukorral hulluks minna.

Mida teha, kui igemed on juba taanduma hakanud? „Sõltuvalt probleemist kaetakse hambaid ka kaitsva lakiga või parandatakse täidistega. Igemejoont on võimalik igemeplastika abil ka kirurgiliselt ülespoole viia. Sellega tegelevad enamasti parodontoloogid,” selgitab Sjomina.
Ta rõhutab, et regulaarne ja korralik suuõõne hügieen on väga tähtis. Pärast hammaste puhastamist ei tohi jääda hambakattu, kuid on vaja meeles pidada, et hambaid ja igemeid ei tohi ka liiga kõvasti hõõruda. Hambaniidi ja hambavaheharjakeste kasutamine aitab väga hästi hambakattu eemaldada.

Hambahari vali pigem väiksem ja kindlasti pehme

Hambaravi Kliinik32 suuhügienist Eveli Hark jagab nõuandeid, kuidas valida hambaharja ning puhastada hambaid õigesti.

Hari olgu pigem väike. Hambahari ei tohi olla liiga suur, sest sellega ei pääse tagumiste hammasteni ja need jäävad sootuks pesemata. Kui pestakse hambaharjaga, mille pea on liiga suur ja harjased tugevad, vigastatakse nii hambaemaili kui ka igemeid. Selle tulemuseks on igemete veritsus ja tundlikud hambad. Kõige olulisem, et hambahari oleks väikse peaga, muud nn lisad ei oma tähtsust.

Vali pehme hari. Hambaharja ostes jälgi, et karbil oleks kirjas Soft ehk pehme. Teise tugevusega hambaharjad jäägu poelettidele või vähemalt ei tasuks neid kasutada hammaste pesemiseks. Et tugevama harjaga saab hambad puhtamaks, on müüt ja tegelikult teeb pehme hari oma töö ära mitu korda efektiivsemalt.

Elektriline hambahari või hoopis nutihari? Paremale suuhügieenile aitab kaasa kindlasti elektrilise hambaharja kasutamine. See on küll kallim, kuid hambapesul tõhusam. Viimasel ajal on letile tulnud erinevaid elektrilisi hambaharju, mis mõtlevad inimese eest ise. Näiteks lakkab hari töötamast siis, kui liiga tugevalt hammastele suruda või annab helisignaaliga märku, millal on aeg järgmise hambasektori juurde liikuda. Ka lapsi motiveerivad elektrilised hambaharjad rohkem hambaid pesema. Elektrilise hambaharjaga pestakse korraga ainult ühte hammast, tavalise harjaga vähemalt kahte.

Hambaid pestakse kaks korda päevas. Kõige tähtsam on õhtune pesu, et öösel ei saaks bakterid hammastele laastavat kahju teha. Hommikuse pesu puhul peaks arvestama aga sellega, kui palju aega jääb hommikusöögi ja hammaste pesu vahele. Hambaid ei tohi pesta vahetult pärast söömist, sellega tuleks oodata vähemalt pool tundi. Kui hambaid pesta kohe pärast söömist, kahjustame hambaemaili ja tulemuseks on tundlikud hambad ning hambakaelad.

Hambaniiti või hambavaheharja kasuta enne hambapesu. Kui kasutad niiti pärast hammaste pesemist, siis tood kõik mustuse juba puhtale hambapinnale tagasi. Enne pesu hambavahede puhastamine annab aga pastale võimaluse ka sinna pääseda.

Suuvee osas pea nõu spetsialistiga. Suuvee kasutamine on vajalik siis, kui suus on tehtud kirurgilisi protseduure, sest siis on hammaste harjamine valulik või hoopiski vastunäidustatud. Suuvee kasutamise vajaduse osas tuleb nõu küsida spetsialistilt. Tihti sisaldavad suuveed alkoholi või erinevaid eeterlikke õlisid, mis kuivatavad suulimaskesta, võivad tekitada maitseaistingute häireid ja määrida hambaid.

Ära liialda nätsuga. Nätsu närimine on kindlasti pärast sööki õigustatud tegevus, kuid samas peab arvestama ka sellega, et kõik, mis liigub, see ka kulub. Nätsu närimine peatab suus toimuva happerünnaku, kui kasutad ksülitooliga nätsu. Eesti turul on sellistest nätsudest hetkel saadaval ainult Jenkki. Ülejäänud nätsud, mis sisaldavad suhkrut, annavad ehk värskendava tunde suhu, aga ei neutraliseeri happerünnakut.

Kord aastas võta ette hammaste sügavpuhastus. Kodus paraku oma hambaid päris puhtaks harjata ei saa ja seepärast on soovituslik kord aastas käia suuhügienisti juures sügavpuhastuses. Selle protseduuri käigus eemaldatakse soodapesuga hammastelt katt ja pigment, mis on tekkinud teest, kohvist, punasest veinist ja tubakast. Seejärel puhastatakse igemed hambakivist ning protseduur lõppeb poleeriva pastapuhastusega. Visiidi lõpus annab suuhügienist juhised koduseks edukaks suuhügieeniks ja soovitab sobivaid suuhügieenivahendid.

Allikas: BENU apteegiketi värske ilu- ja terviseajakiri