Harjutamine võidab merehaiguse
Merehaigust mingiks ekstra haiguseks ei peeta. Seda tõendab fakt, et dr Taalile kui perearstile pole ükski patsient kunagi merehaigust kurtnud. Dr Taalil on lisaks laevaarsti ametile praksis ka Merelahe perearstikeskuses.
Dr Taal toob näite mehest, kellel polnud hoolimata kõikuvast laevast halva enesetunde raasugi ning kes isukalt rootsi laua hõrgutisi sõi. Siis nägi ta illuminaatorist kaugemal tormi käes üles-alla hulpivat punast täppi – teist laeva – ja tal hakkas paha.
Aju ei saa aru, mis toimub
Asendi, milles parasjagu oleme, fikseerivad silmad ja poolringkanali moodi tasakaaluelundid kõrvades. Nemad annavad ajule teada pea, keha, käte ja jalgade liigutustest ja sissevõetud poosidest. Kui neil kontrollorganitel järg käest kaob, siis ei saa aju aru, mis järgmisena juhtub.
Segadusse sattunud aju annab hädasignaali edasi makku. “Pole teada, mis on sellise okserefleksi looduslik mõte,” ütleb dr Taal. “Enamasti töötab see refleksikaar nii, et näiteks mürgi sattumisel makku suundub ajju ärritussignaal ja tagasi tuleb sealt käsklus – oksendada.”
Kuid merehaiguse tunnused pole üksnes iiveldus ja oksendamine. Võib tunda ka peavalu ja üldist nõrkust. Merehaige võib näost kaameks tõmbuda ja minestada. Kuigi pole meeldiv reisi tualetis mööda saata, võib kõhulahtisus selleks sundida. Võivad tekkida aju verevarustuse ja südamerütmihäired. Teised haigused ja ka närvilisus võivad merehaiguse nähte ägestada.
Üks algaja madrus saadetud kohe esimese korraga Põhjamerele pikemaks ajaks heeringat püüdma. Seal tabanud teda mitmenädalane raske merehaigus lõppematute oksendamishoogudega. Aga kalalaevast välja ei saanud ja mees kohanes. Praegu töötab ta ühe suure laeva tüürimehena ega pea tormihoiatuse korral isegi tabletti võtma – ka kõige kõvem loksutamine ei tee talle sestpeale enam midagi. Dr Taal selgitab, et merehaigust on võimalik n-ö välja treenida.
“Teoreetiliselt peaks trenn aitama, aga kui inimene ikkagi näiteks nädal aega järjest oksendab, siis on see piisavalt kole. Siis tasub ikkagi kaaluda alternatiivseid variante – meremehe või lenduri elukutsest loobumist, bussisõidu vältimist,” leiab doktor. Samas, kui on eesmärk kõhus tekkivast õõnsustundest või hirmust lahti saada, võiks nimme ameerika mägedel ära käia. Sest hirm on sagedasti merehaigust võimendav kaaslane.
Kindel on aga see, et üks sõit probleeme ei lahenda. Mõni aga ei harjugi teatud liiki loksutamisega kunagi ära.
Rusikareegel merehaiguse ja hirmu võitmiseks – kui on karta tormi, võta üks merehaiguse vastane tablett.
Merehaiguse vastane tablett tasub sisse võtta isegi siis, kui on hirmupoegki, et süda võib pahaks minna, või kui vaatamata vaiksele merele on hirm laevasõidu ees. Apteegilettidel on paraku merehaiguse vastaste käsimüügirohtude valik kokku kuivanud. Ehk on süüdi väike nõudlus? Igatahes on praegu saada vaid paar varianti ingveritablette, mis pidurdavad okserefleksi nii maos kui ka ajus ega lase nii kergesti erutuda. Need on kõrvaltoimeteta ja sobivad ka lastele. Vajaduse korral võib perearstilt alati paluda ka mõne tõhusama ravimi retsepti. Rohi tuleks sisse võtta tund kuni pool tundi enne pardale astumist.
Ravimitagavarad on igas laevas ja suuremates laevades on olemas ka laevaarst, kellelt alati abi saab. Tormiga on alati välja pandud oksekotid.
Kui inimene juba oksendab, siis pole tabletivõtmisel enam mõtet – see tuleb nagunii kohe välja. Siis võib laevaarst anda pärasooleküünla või teha kergendava süsti.
Kui inimene on sunnitud tormi käes kõikuvas laevas pikka aega olema, võib merehaige kokku kukkuda suure vedeliku- ja soolakaotuse tagajärjel. Dr Taal julgustab, et lühikese sõidu jooksul asi kindlasti nii kaugele ei lähe.
Kui merel on kõva tuul, siis võtab ingveritableti sisse nii mõnigi Meloodia meeskonnaliige, teiste hulgas ka dr Taal ise. Laevaarst peab reisijate abistamiseks kindlasti vormis olema, mitte merehaigena nurgas konutama.