1. Mööbel “kasvagu” koos lapsega

Silmad väsivad eriti siis, kui laps on sunnitud kirjutama, lugema või joonistama ebamugava koolipingi või siis liiga kõrge või liiga madala laua taga. Mööbel peab vastama lapse kasvule. Tuleb otsida võimalusi, kuidas õigel ajal vahetada või kas või “moderniseerida” töökohta õppetükkide tegemiseks.

Tool peab olema nii kõrge, et lapse jalad ulatuksid põrandale. Silmade ja laua kaugus teineteisest peaks olema umbes 30 cm. Laua või koolipingi klapp võiks olla veidi kaldu — 12-13 kraadi.

Sel moel piisab õige kehahoiaku puhul vaid natukesest pea kallutamisest, et teksti täisnurga all näha. See on nägemisele väga kasulik, sest kõik tekstiosad on silmadest ühekaugusel. Seda ei ole võimalik saavutada siis, kui raamat lebab tavalisel laual.

Laual peab olema lamp, mis valgustab heledalt raamatut või vihikut, kuid ei paista silma. Ometi — ka kõige õigemal viisil õppetükke tehes tuleb iga tunni järel teha vaheaeg. Ideaalvariant: 15 minutit väljas mängimist.

2. Päästev pimedus keset valget päeva

“Las silmad puhkavad,” ütleme sageli lastele, kes tundide kaupa puslesid kokku panevad, oma konstruktori väikseid osakesi sätivad või on lihtsalt ninapidi raamatus kinni. Mis on siis silmadele parim puhkus?

Esiteks: kõigepealt tuleb silmad sulgeda. Istuge lapse vastu, pange mõlemad silmad kinni ning meenutage koos midagi meeldivat. Paluge, et laps teeks teie järgi. Rääkige; hääl peab olema vaikne, kõne aeglane. Viis minutit meeldivaid mälestusi suletud silmadega aitavad pingest vabaneda.

Veel paremini puhkavad silmad siis, kui need sulgeda ning veel peopesadega kõvasti kinni katta. Sõrmed on ristatult laubal. Mõtelda ei tuleks üldse, lihtsalt jälgida pimedust. Võtnud käed näo eest ning avanud silmad, peab laps märkama, et maailm on kirkamaks muutunud. Seda võtet tuleks võimalikult sageli kasutada. Võib kas või mõneks sekundiks peituda peopesade taha, lõdvestada lihased ning mitte millestki mõelda — tulemus on suurepärane.

3. Päikeseravi

Päikesevalgus on silmadele sama hädavajalik kui rahu ning lõdvestumine. Seetõttu tuleks suletud silmadega nägu sagedamini vastu päikest pöörata. Kõige kasulikum harjutus näeb aga välja nagu huvitav mäng valguse ja varjuga.

Esimene samm. Leida koht, kus valguse ja varju vahel on selge piir. Laps seada nii, et see piir kulgeks tal näo keskelt. Nüüd peab laps silmad kinni panema ning sügavalt sisse hingates hakkama pead küljelt küljele pöörama nii, et suletud silmad liiguvad valgusest varju. Pööretel tuleks mõtteis lugeda — päike tuleb, päike läheb. Harjutust korrata seni, kuni silmad ei reageeri enam päikese kätte tulekule valulikult.

Teine samm. Seista näoga heleda valguse poole (silmad suletud) ning teha kere- ning peapöördeid. Mõtelda: “Päike möödub minust vasakult, seejärel paremalt, siis vasakult — ikka jälle ja jälle, ikka vastupidi minu pööretele.” See, millest laps mõtleb, on äärmiselt tähtis, sest see takistab pilgu suunamist päikesele suletud laugude all.

Kolmas samm. Kui silmad on valgusega harjunud, jätkata kerepöördeid ning katta üks silm käega nii, et see võib peopesa all lahti olla ning pilkuda. Teise silmaga vaadata alla, libistades pilku mööda maad ning pilgutades vahetpidamata. Minuti pärast võib tõsta pead ning vaadata otse päikesesse, unustamata kiiresti pilgutamast. Harjutust korrata teise silmaga.

Pärast selliseid harjutusi teha kerepöördeid — nägu päikese poole, silmad suletud. Kui laps hakkab kurtma, et pea käib ringi ning silme ees virvendab, siis las ta läheb varju ning teeb surub peopesad silmadele.

Selline harjutamine on nägemisele väga kasulik. Päike annab silma võrkkestale ning nägemisnärvile enneolematu võimsuse, nägemisteravus paraneb — ning laps tunneb end reipa, tugeva ja tervena.

4. Lugemine on nägemisele kasulik

Nägemisteravuse säilitamisele aitab kaasa ka silmadele tihtilugu kahjulikuks peetav lugemine. Ravilugemist on lapsele keeruline õpetada, kuid kui see õnnestub, siis on ta silmad kindlalt kaitstud.

Esiteks on tähtis sulgeda paariks sekundiks silmad pärast iga teist lauset. Sel ajal tuleks ette kujutada viimast loetud sõna ning kirjavahemärki selle järel. Avanud silmad, peab laps veenduma, et see sõna on nüüd palju selgem kui varem, ning jätkama lugemist. Iga kahe lehekülje järel on kasulik suruda peopesas silmadele ning teha “päikesesuplust” silmadele — enne silmade katmise peopesadega lasta päikesevalgust suletud ja avatud silmadele, pärast — suletutele.

Teiseks võib lugemist vaheldada efektiivse silmavõimlemisega. Laps istugu nii, et saab kaugemal seinal näha kalendrit või mõnda muud suurte tähtedega tuttavat teksti. Las ta puhkab lugemisest ning vaatleb tähti või numbreid kauguses. Kui väljas on valge, siis võib tähelepanu koondada puudele või esemetele akna taga.

Laps võiks lugemisel appi võtta mälu ja kujutlusvõime. Tema jaoks võib see osutuda lõbusaks mänguks ning ta teeb seda meelsasti, sest laste kujutlusvõime on tunduvalt paremini arenenud kui täiskasvanute oma. Vaja on vaid sulgeda silmad ning selgemalt ette kujutada sõna, mida ta on just vaadanud. Kujutleda see valgel foonil, seejärel suurendada mõtteliselt fooni valgustust. Seejärel avada silmad ning püüda näha reaalset sõna sama eredal taustal. Sulgeda taas silmad ning korrata harjutust.

5. Kasulikud vitamiinid

Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam A-vitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm.

C-vitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid.

B1-vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees.

B2-vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad.

B6-vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure pinge all ning laps võib tunda silma tõmblemist. Toidus tuleb kasutada tingimata kapsast, nisuteri, täisterarukist ja maisi, munakollast ja kala.

B12-vitamiini puudujääk tekitab verevaesuse ning nägemise nõrgenemise. Parimad allikad — viinamarjad, munakollane, salat, mustikad, datlid, petersell, mustad ploomid ja aprikoosid.

Halb nägemine võib olla ka põhjustatud kaaliumi puudusest organismis. Parimaks profülaktiliseks võtteks on juua iga päev klaasitäis vett lusikatäie mee ja sama koguse õunaäädikaga.

Luteiin on kollase värvi pigment, mida leidub suures koguses silma võrkkesta keskosas, kaitsmaks selle õrnu struktuure valgusjoa kahjuliku sinise spektri eest. Et ennetada selle puudujääki (mille tulemusel nägemine halveneb), tuleb süüa kollaseid ning punaseid puu- ja köögivilju, tumedalehelisi köögivilju ning mune.

6. Silmade aeroobika

Silmade liigutamine treenib silmalihaseid, aktiviseerib vereringlust ning kaotab mõtteväsimuse. Harjutusi võib teha koos lapsega, nii on lõbusam.

Harjutus silma liigutajalihaste tugevdamiseks

1. Sulgeda kõvasti silmad, seejärel teha need pärani lahti. 5-6 korda 30-sekundilise intervalliga.

2. Vaadata pead pööramata üles, alla, paremale ja vasakule.

3. Teha silmaringe: alla, paremale, üles, vasakule ning vastupidi.

Harjutusi 2 ja 3 on soovitav teha mitte ainult avatud silmadega, vaid ka suletutega. Seda tuleb teha istudes 3-4 korda 1-2-minutise vahega.

Harjutus silmade väsimuse vastu ning vereringe parandamiseks

1. Istuda ning kissitada 3-5 sekundi jooksul tugevasti silmi, seejärel avada need 3-5 sekundiks. 6-8 korda.

2. Istuda ning pilgutada minuti jooksul kiiresti silmi.

3. Tõustes vaadata otse enda ette 2-3 sekundit. Seejärel lükata sõrm 25-30 cm kaugusele silmade ette, suunata pilk näpuotsale ning vaadata seda 3-5 sekundit. Langetada käsi. Teha 10-12 korda.

4. Istuda, kummagi käe kolme sõrmega vajutada hetkeks kergelt ülemistele silmalaugudele. 3-4 korda.

7. Silmade massaaž

Silmadele mõjub tervendavalt ka bioloogiliselt aktiivsete punktide regulaarne massaaž. Nende punktide asukohad oleks hea meeles pidada.

Punkt 1  — küünarvarre siseküljel kolme sõrme kaugusel randmekurrust

Punkt 2  — kaela taga lihaste ja kuklaluu vahel

Punkt 3  — 0,3 cm kaugusel silma sisenurgast

Punkt 4  — silmaorbiidi alumisel äärel pupilli kohal

Punkt 5  — 0,5 cm kaugusel välimisest silmanurgast

Punkt 6 — 0,5 cm kaugusel välimisest kulmuäärest

Laps seadki end mugavalt sisse tugitoolis või heitku pikali, sulgegu silmad ning lõdvestugu. Massaaži tuleb alustada 1. ja 2. punktist. Surve peab olema mõõdukas, kergelt tugevnema, seejärel nõrgenema. Kummagi punkti tarvis piisab kahest minutist. Seejärel asuda ülejäänud punktide juurde. Masseerida neid minuti jooksul analoogiliselt esimestega.

Punktmassaaži tuleks teha iga päev 2-3 nädala jooksul. Seejärel pidada nädal aega vahet ning siis teha uuesti.

Ja viimaks veel mõned märkused:

Kuhu panna arvuti

Teleri ning arvutite tugeva helendusega ekraanid on ammu kahjulikuks kuulutatud. Nooremad koolilapsed peaksid teleri ees viibima ainult päeval, mitte sagedamini kui 2-3 korda nädalas 3 meetri kaugusel ning mitte kauem kui tund aega. Nende tingimuste eiramine ähvardab nägemise halvenemisega.

Arvutist pole aga lapsi võimalik eemal hoida, sest selle programmide valdamist nõutakse peaaegu kõikjal täiskasvanuelus. Kuid selgitada ohutusreegleid ning nõuda nende täitmist tuleb tingimata.

Iga poole tunni tagant tuleb pidada vaheaega. Monitor ei tohi vilkuda. Kõige parem on monitor tagumise poolega akna poole seada — siis on lapsel võimalus automaatselt suunata silmad puudele, majadele, inimestele, keda akna taga liikumas näeb — see on silmadele suurepärane võimlemine.

Sügav hingamine

Nägemine sõltub ka sellest, kuidas me hingame. Paljud lapsed, haaratuna mängust, joonistamisest või kirjutamisest, peavad hinge kinni. Selle harjumuse tulemusel tekib silmadel hapnikunälg ning kannatada saab võrkkest. Õpetage lapsele “pidevat hingamist”: see aitab korralikult sisse hingata, lõdvestada õlevöödet, keha ning kaelalülisid. Välja hinganud, tuleb järelejäänud õhk kopsudest välja lasta, hingates aeglaselt, kerge sisinaga läbi kokkusurutud huulte välja.