Hea ööune kasulikkusest ei saa üle ega ümber: mis meie ajus magamise ajal tegelikult toimub?

 (3)
Hea ööune kasulikkusest ei saa üle ega ümber: mis meie ajus magamise ajal tegelikult toimub?
Foto: Shutterstock

Hea ja pikk öine uni aitab hoida aju puhtana ja tervena.

Inimaju vajab hädasti und. Uni tugevdab mälu, ning vaid unes võib aju puhastuda sinna päeva jooksul kogunenud ebavajalikust. Samas on alles hiljaaegu hakatud aru saama, mis magamise ajal meie ajus tegelikult toimub. Uued teadmised on andnud ideid, kuidas saaks und korvata ravimitega, et need võiksid puhastada meie aju ka ärkveloleku ajal.

Sa magad rahulikult, kuigi sinu ukse taga toimub mis iganes: koristaja tolmuimeja undab, prügikaste tühjendatakse… Samas saab puhtaks muugi, mitte ainult ümbruskond. Öö hämaruses avab aju kõik sulud ning puhastusvedelikud uhuvad närvirakkudest minema mürgised rämpsained, mis on sinna päeva jooksul kogunenud. Nii nagu saab puhtaks ümbrus, kui uus päev on alanud, on ka ajus toimunud suurpuhastus, kuni sa magasid. See on esimene konkreetne seletus sellele, miks uni on meile nii hädavajalik.

Valgus reguleerib une pikkust

Uneuurija Jerome M.Siegel California ülikoolist väidab, et inimesed ja muud loomad on ärkvel vaid siis, kui see on neile kasulik. Kui loom ei söö, ei otsi teist paaritumiseks või ei poegi, siis on uni järgmine asi, mida ta vajab, sest see kulutab vähem energiat kui ärkvelolek. Ent inimese unerütm on oluliselt muutunud alates aegadest, kui hakati kasutama elektrivalgust. Siis umbkaudu sada aastat tagasi.

Seotud lood:

Aegu tagasi sõltusid meie magamisajad loodusest. Näiteks mindi talvel pimeduse saabudes magama ning tõusti, kui hommikul valgeks läks.
Ameerika vaimse tervise uurija Thomas Wehrini läbiviidud eksperiment näitas, et inimese loomulik unevajadus sõltub öö pikkusest. Uuringust võttis osa kaheksa inimest, kes pidid veetma neli nädalat iga öö 14 tundi pimedas ruumis, kus nad ei saanud teha muud, kui vaid pikutada ja magada. Esimesel ööl magasid nad pimedas keskmiselt 10,7 tundi. Kuu aja pärast oli ööuni keskmiselt 8,9 tundi pikk. Kui katsealused magasid ruumis, mis oli ööpäevas 8 tundi pime, magasid nad keskmiselt 7,2 tundi ööpäevas.

Sisemine kell äratab aju üles

Meie magamisharjumusi mõjutab järelikult valge ja pimeda aja vaheldus. Nii nagu ka teistel loomadel, on ka inimestel oma sisemine bioloogiline kell, mis reguleerib tervet hulka füsioloogilisi, biokeemilisi ja käitumisega seonduvaid protsesse.

Sisemise kella tsükkel on 24 tunni lähedane. Kell asub sügaval ajus hüpotalamuses ning see toodab päevasel ajal oreksiini-nimelist proteiini. Oreksiin aktiveerib teatavaid aju närvirakke, millised äratavad ajuosad ja hoiavad need ärkvel. Kui oreksiini jääb vähemaks, jääme uniseks.

Uni parandab mälu

Taanlane Tore Nielsen Kanada Montreali ülikoolist analüüsis 22 katsealuse unerütme, saamaks teada, milline on nende sügava ja kiire ehk paradoksaalse une (unenägude nägemise staadium, nimetatakse ka REM-uneks) suhe. Päeval testiti, kui hästi katsealused tulevad toime kahe erineva mänguga, mis vajasid mälu erinevaid osasid. Katse tulemused viitasid sellele, et semantiline mälu, mis talletab konkreetseid teadmisi, tugevnes sügavas unes. Oskustega seotud mälu — näiteks jalgrattasõitu või jooksmist vajavate oskuste mälu — on aga seotud kiire unega. See tähendab selle uneosaga, kus nähakse unenägusid.

Ei ole täpselt teada, millised protsessid parandavad magamise ajal mälu, ent uurimiste põhjal on selge, et aju võib tegelikult saada kahjustatud, kui inimene magab liiga vähe.

Päevase tukastamise asemel

Varane magamaheitmine ja kvaliteetne uni teevad meile ainult head. Ent tulevikus võime ehk saada oma päeva lisatunde.

Kofeiin ja muud ergutavad ained ei suuda siiski vähendada inimese unevajadust. Et saaksime hakkama vähema unega, ilma et aju ummistuks rämpsainetest, peab leidma viisi selle teistsuguseks puhastamiseks. Selleks tuleb leida ööunele alternatiiv ehk luua ravim, mis puhastab meie aju ärkveloleku ajal.

Loomulikult tuleb kõigepealt selgeks teha, kas aju ka selle mõjul toimib normaalselt. Vastasel juhul võib ärkvelolekust saada talveuni.

Allikas: Tieteen Kuvalehti. Uskomattomat aivot