Hea toiduga erksaks

 (8)
Naistekas 10
Hea toiduga erksaks
Foto: Ilmar Saabas

Toit mõjub meeleolule nii otse, meie meelte kaudu kui seedimise ja vere kaudu ajule ja sealt tunnetele. Millised toiduained avaldavad mõju vaimsele tervisele? Kas oleme õnnelikud, kui sööme šokolaadi, või siis, kui sööme kartulit?

Hea tervisega inimene kannab endas sisemist rõõmu. Tihti on nii, et midasuuremaid raskusi ületatakse, seda õnnelikumana end terve inimene tunneb. Kui pole head enesetunnet, ei saa te olla õnnelik ega teisi õnnelikuks teha. Stress on peamine, mis tuju nulli viib. Teatud hulk stressi on elu väljakutsetega toimetulekuks vajalik, aga liig on kahjulik ja võib muuta väsinuks ning närviliseks. Loomulikult hakkab inimene otsima väljapääsu ja tihti mitte õigete vahenditega. Eriti hull on olukord, kus väljapääsu otsitakse alkoholist, suitsetamisest, kange kohvi ja musta tee joomisest jne. On neidki, kes pöörduvad kiirelt sünteetiliste rahustite poole.

Tähelepanuta jääb aga toidu mõju meeleolule. Ometi on toitumise ja masenduse vahel seos. Neid seoseid on raske rakendada, sest inimesed ei omanda üht või teist toiduainet ühteviisi, seedeprotsessid aga sõltuvad paljudest teguritest.

Paljud muidugi teavad, et näiteks puuviljades, marjades ja tooretes mahlades leiduv vitamiin C soodustab verd tugevdava raua imendumist, seejuures rohke kohvi või tee joomine ja kaltsiumirikas toit pärsivad seda. Samuti vajab organism kaltsiumi omastamiseks vitamiini D, kuid tsitrusviljade mahlad ja kohv viivad seda organismist välja.

Selliseid seoseid on palju, kuid üks on kindel: toit mõjutab aju keemilisi ühendeid, mis toimivad närvirakkude vahel erutuse ülekandjatena. Selliseid keemilisi ühendeid on kümneid, tuntuim serotoniin (rahvakeeli — rõõmuhormoon): meeleolu, une ja söömise regulaator. Kui nüüd teaksime, mida süüa, millal üht või teist toiduainet tarbida, küllap siis õige toit meid ka raviks.

Šokolaadi või kartulit

Serotoniin tekib täisväärtusliku valgu asendamatust aminohappest trüptofaanist, mida me ise ei sünteesi ja mida peab saama toiduga. Kui ajus on piisavalt trüptofaani, moodustub piisavalt ka serotoniini. Suurt serotoniini hulka ajus seostatakse heaolutundega, vaegust aga masendusmeeleoluga. Serotoniin kui regulaatoraine mõjutab meeleolu, une ja ärkveloleku vahekorda. Peame teadma, millised toiduained neid protsesse abistavad.

Trüptofaani saab organism kõige rohkem piimatoodetest, eriti juustust, aga ka kalast, lihast, munast, paljudest teraviljatoodetest ja aedviljadest. Mõnevõrra trüptofaani sisaldab ka šokolaad. Šokolaadis on küll serotoniini, aga samal ajal rohkesti suhkruid ja rasva, need aeglustavad selle toimeaine ainevahetusprotsessi ajus. Seega mõju võib olla lühiajaline. Süüa tuleks seda ikkagi mõõdukalt, sest ta annab liigselt kaloreid. Et serotoniini süntees sõltub päevavalgusest, siis on šokolaad kohane just talveõhtutel meeleolu tõstmiseks.

Süsivesikute rikas toit peaks suurendama serotoniini hulka, kuid liialdada ei tohi portsjoni suurusega, sest viimane tekitab loidust. Teadlased vaidlevad selle vastu ja arvavad, et ühe söögikorra toitaineline sisaldus ei mõjuta oluliselt seroteniini hulka ajus. Ometi on toiduaineid, mis parandavad ajus taolisi ainevahetusprotsesse, nagu isegi meie armas kartul.

Positiivset mõju annab ka nägusalt serveeritud roog. Eks nii ole ka šokolaadiga, millel rohkem psühholoogiline toime. Šokolaadis pole näiteks kesknärvisüsteemi ergutavaid aineid nii palju kui kohvis ja tees. See maiustus pakub rohkem meelelist naudingut ning eks seegi ole kasulik mõju. Samas on tas kasulikke bioflavonoide, mineraalaineid ja energiat andvaid aineid. Kahju see maiustus organismile mõõduka söömise korral ei tee.

Nii on lugu ka tervislike toitudega, mis kõigile ei pruugi meeldida (kasvõi kaerakile), kuid teadmine kasulikkusest ja positiivne mõtestatus viib meid naudinguni. Milline meeleolu valitseb lauas, kui perenaine toob külmal talveõhtul ahjust sütes küpsetatud kaalikad või kartulid! Isegi otse ahjust võetud lihtsatest toiduainetest vormiroog oma meeldiva aroomiga või soe täisterajahust karask võib anda rõõmu kogu õhtuks.

Närv tahab suhkrut

Aju energiavajadused kaetakse peaaegu täies mahus veresuhkru arvel. Suhkur pole mingi valge surm, kui mõõdukalt kasutada. Kui lisame suhkrut mõõdukalt kohvile ja teele ning sööme magustoitu, ei tee see meid paksuks ega halva meeleolu. Omal ajal arvati, et suhkru söömine muudab eriti lapsed rahutuks ja põhjustab keskendumishäireid. Tänapäeval teame, et see pole nii. Suhkur tekitab pigem loidust, rahulikku meelt kui ärritust ja rahutust. Kõik oleme vanemate tarkust kasutanud — ehmatuse korral aju rahustamiseks juua suhkruvett.

Ka meel ja meesaadustel on oluline koht närvisüsteemi häirete ravis. Kui rahusti. Hoopis hullusti, kui valime suhkru asemele mingi sünteetilise magustaja. Seda aju ei vaja! Kunstlikud magustajad on mõeldud suhkruhaigetele.

Taimed turgutavad aju

Kahtlemata on looduses taimed, mis suudavad närvisüsteemi ergutada kui ka rahustada. Kesknärvisüsteemi erutatavust vähendavad viirpuu marjatõmmis, palderjan, kanarbik, mailane, aedvaak, kollane mesikas, naistepuna, saialill, põdrakanep, angervaks, nurmenukk, päevalill, veiste-südamerohi, teekummel, aedtill, humal, aed- ja nõmmliivatee, valge iminõges, kõrvenõges, meliss, kurgirohi, hobumadar jt. Tuleb neist valmistada teed või tinktuuri ja kasutada pikema aja jooksul. Eriti soovitatav on talvisel ajal, kus vähe päikest, juua nõgeseteed. Kõrvenõges soodustab serotoniini ainevahetust, kuid suvel päikesega pole selleks vajadust. Nõgesetee jäägu ikka talveks, pealegi on ta ohtlik neile, kel veri “paks”.

Loodusraviga kaasnegu korralik tasakaalustatud toitumine ja puhkus. Oluline on lõõgastumine: viibimine looduses, mõtestatud liikumine, sõpradega suhtlemine.

Ainete puudus masendab

Äärmusjuhtudel, kui inimene sööb üldse vähe ja toiduvalik on ühekülgne, võib see mõjutada ajutegevust, põhjustades masendust.

Elutähtsaid rasvhappeid ajule saadakse taimeõlidest ja kalarasvast. Kalatoitude suurem tarvitamine võib inimest säästa masendustundest. Siin on suur osa omega-3 ja omega-6 rasvhapetel (kalarasvas, munarebus, linaseemneõlis, oliivõlis, kalamaksaõlis jm). Kala, ka rasvane, võiks olla laual kasvõi iga päev.

Toidus puuduvad mikroelemendid võivad samuti põhjustada häireid ajus ja seda eeskätt tsingi puudusel. Seepärast ongi oluline süüa seemneid, ube, pähkleid, täisteraviljatooteid, liha, piima. Ka seleen on oluline mikroelement, mida saadakse peamiselt kalast, lihast, neerudest, maksast, piimatoodetest, kapsast, hernest jm.

Masendust võib põhjustada ka B-grupi vitamiinide vähesus, mida saab korvata lihast, kalast, piimast, puuviljadest, marjadest, köögiviljadest ja täisteraviljatoodetest. Tihti kurdetakse kehva mälu üle, eriti vanemas eas. Siin abistab kindlasti letsitiin, mida enim saame munakollasest (apteegis ka toidulisandina). Muna kolesteroolisisaldusega hirmutamine on viinud letsitiini puudusele ajus. Pole vaja karta muna söömist, ta on vajalik toiduaine.

Üksnes need, kel probleemiks kolesterooli liig veres, peaks mõtlema, kuidas üleliigset kolesterooli organismist väljutada. Aitavad toidud täisteraviljatoodetest ja aedviljadest: kõrvits, kabatšokk, aedrõigas, söögipeet, mädarõigas, aedseller, kaer, oder, tatar, mustsõstramarjad, pohlad, põldmarjad, juurviljamahlad. Kuidas peaks inimene toituma, kui ta tahab, et toit meeleolule hästi mõjuks? Soodsaim on tasakaalustatud toiduvalik, millega tagatakse vitamiinide ja mikroelementide õige vahekord. Organism ei ole prügikast, kuhu võib sisse panna ükskõik mida, millal ja millises koguses.

Kui inimene ei saa mitmekülgset toitu vajalikul määral, võib ajutine tablettide kasutamine osutuda vajalikuks. Ärge arvake, et taimetoitlus teie ajutegevuse korras hoiab! Ka aju vajab tegevuseks loomset valku ja rasva. Toitumise tervislikkus ja mitmekülgsus sõltub toitainete tarvitamise sagedusest, hulgast, vahekorrast.