Hoidke liigeseid enneaegselt kulumast
1. Ei ole olemas kindlat vahendit, mis võimaldaks osteoartroosi vältida. Abiks on normaalse kehakaalu hoidmine, liikumine, lihaste jõudluse ja paindlikkuse säilitamine ning vigastustest hoidumine. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,” ütleb dr Tuvik.
2. Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda, muidugi mitte just valu piire ületades. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Sobivad kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine. Tubaseks jääda ei tohi, muidu lihased atrofeeruvad, eriti reie nelipealihased.
3. Vältima peab raskuste tassimist (ka poes peaks käima pigem mitu korda kui et tulema poest raskete kottidega). Liigestele ei tohi panna suurt koormust, sealhulgas keha enda raskust. Meelde tasub jätta üks lihtne selga säästev reegel: kõiki raskusi tuleb maast tõsta sirge, mitte kumera seljaga.
„Õnneks on tänapäeval võimalik lihtsa vereprooviga, täpsemalt CRV-näitajate põhjal kolme minutiga kindlaks teha, kas liigesevalu põhjustab põletikuline protsess või on tegemist lihtsalt liigese kulumishaiguse ehk osteoartroosiga,” ütleb Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen. „Reumatoidartriiti ja teistesse põletikulistesse liigesehaigustesse võivad haigestuda inimesed igas elueas, imikust raugani, keskmine haigestumise iga täiskasvanute reumatoidartriiti on 54. eluaasta,” ütleb dr Tuvik. „Reumatoidartriit on autoimmuunne haigus, mis tähendab, et seda pole võimalik ennetada ei tervisliku toitumise ega rohke liikumisega,” lisab ta. „Ahelsuitsetamine on ainus elustiili faktor, mis nii-öelda soodsa geneetilise fooni korral võib reumatoidartriiti haigestumisele kaasa aidata. Ahelsuitsetajatel kulgeb haigus ka raskemalt. Patsientide pealt võib näha, et isegi vaimne või füüsiline stress võib põletikulist artriiti vallandada, aga sellel muljel pole statistilist jõudu, et võiks rääkida haigust vallandavast faktorist,” ütleb dr Tuvik.
Ohustab peamiselt naisi
Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt naised. Autoimmuunsed haigused esinevad neil üldse sagedamini östrogeenide olemasolu tõttu. „Naistel on organismis autoimmuunne reaktsioon võimsam. Seetõttu esineb autoimmuunseid haigusi naistel rohkem,” selgitab dr Tuvik. Haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Mõnel inimesel võib liigesepõletik alata väga ägedalt. Turses ja kanged on 40 liigest, inimene on praktiliselt voodihaige ja söömine on raskendatud. Teisel aga on haiguse alguses haaratud vaid kaheksa liigest ja elukvaliteet pole kuigi palju halvenenud, haigus on alanud vähem ägedalt. Kui tegemist on sümmeetriliselt kulgeva hulgiliigesepõletikuga, mida kinnitavad laborianalüüsid, on mõlemal juhul tegemist reumatoidartriidiga. Haigust vallandav faktor on teadmata. Reumatoidartriidi korral on patsientidel avastatud mõned sagedamini leiduvad geenid, mis tähendab, et haigus võib olla päriliku eelsoodumusega, kuid on seda siiski harva. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi.
Valuga minge kohe perearsti juurde
Juba alanud haigus, olgu see siis reumatoidartriit või liigeste kulumishaigus osteoartroos, saadab inimest kogu elu. Neid haigusi ei õnnestu täielikult välja ravida, kuid tänapäevase raviga saab haiguse kulgu märkimisväärselt mõjutada ja liigeseid edasiste kahjustuste eest kaitsta.