Hoiatav kogemus! Juuksur, kes enam juukseid ei värvi: otsustasin sellest loobuda, sest see hakkas tasapisi mu tervist lõhkuma

+ superniisutava kookosõlimaski tegemise juhend
Hoiatav kogemus! Juuksur, kes enam juukseid ei värvi: otsustasin sellest loobuda, sest see hakkas tasapisi mu tervist lõhkuma
Photo by Garon Piceli from Pexels

Juuste värvimine on suure osa naiste jaoks sama tavaline tegevus kui iga teine ilutoiming. Paari kuu tagant veidi ebameeldiva lõhnaga möksi sisse hingata ei tundu ilu nimel just erilise ohverdusena. Kui tihti me aga mõtleme sellele, kuidas mõjub pidev värvidega tegelemine juuksuritele? Kati Vaikre, kes on kääre lõksutanud juba ligi üksteist aastat, otsustas mõned aastad tagasi, et värvimine enam tema ampluaasse ei kuulu.

Miks sa otsustasid juuste värvimisest loobuda?

Mina isiklikult otsustasin oma töös sellest loobuda, kuna see kõik hakkas tasapisi mu tervist lõhkuma. Juba paar aastat aktiivselt tööd tehes hakkasid kõige esimesena käed ketendama. Olin küll tubli kinnaste kandja, aga vahel ikka mõtled, et “vahet pole, loputan kiiresti selle värvikausi ära, ei hakka selleks kindaid kätte ajama” või et “pole vahet, millal selle vaha või juukselaki oma kätelt maha pesen”.

Kui olin jõudnud viis aastat tublisti tööd teha, avastasin ennast kohast, kus lisaks nahaprobleemidele oli mul pidevalt ka nina kinni. See ei olnud nohu, kuna lima kui sellist ei eksisteerinud. Nina oli kuiv ja kinni. Nohurohud ei toiminud, aitasid ainult allergiatabletid, mis ema mul oma varudest proovida andis.

Ühel päeval, kui enam ei jaksanud, otsustasin oma tiheda töögraafiku sisse paigutada arsti visiidi, et uurida, mis värk on. Minu arst vaatas mu üle ja ütles väga konkreetselt: “Kui sa tahad, et sul ilma tablette söömata paremaks läheks, siis hakka endale uut ametit vaatama.”

Seotud lood:

Vot seda vastust ma küll ei oodanud. Ma ei tahtnud lisaks sellele keemiale, millega juba igapäevaselt töötasin, endale veel lisaks keemiat sisse ka sööma hakata. Sain aru, et pean hakkama muutusi tegema. Päeva lõpus olen iseendale kõige tähtsam ikkagi mina ise ja kui mina ei hoolitse enda eest, kes siis seda tegema peaks? Lisaks sellele on mu eneseusk piisavalt suur, mõistmaks, et juuksuritöö ei ole ainus asi elus, milles ma andekas olen. Elus on nii palju asju veel, kus on võimalik loomingut teha ja elatist teenida.

Kui oleme noored ja ambitsioonikad, ei mõtle me väga sellele, mis saab meie tervisest 10-15 aasta pärast, eriti veel, kui värviaurude pideva sissehingamise tagajärjed ei ilmne täna-homme, mõnel isegi mitte paari aasta jooksul. Kogu see protsess on väga salakaval. Ma lihtsalt ei tahtnud leida ennast 10 aasta pärast kohast, kus ma mõtlen, et oleks võinud rohkem enda peale mõtelda, kliendid tulevad ja lähevad, aga enda kehas pead sa terve oma elu elama. Pigem teen juba täna ruumi uuele loomingule, mis lisaks eneseväljendamisele hoiab ka tervise korras.

Kas keemilistele värvidele leidub ka ohutumaid alternatiive ja kas juuksuritööstus on liikumas looduslikumate vahendite suunas?

Kõik areneb, ka juuksevärvide koostised uuenevad pidevalt. Kindlasti kui võrrelda tänaseid uusimaid värve ja kümne aasta taguseid, siis vahe on juba suur. Ja muidugi, lootus ju püsib, et ükspäev leiutatakse midagi täiesti fenomenaalset.

Aga mine võta kinni, kuidas need uusimad n-ö sõbralikud värvid tegelikult tervist mõjutavad, seda näitab ainult aeg. Sest ka need vahendid, mis enne olid, loeti omal ajal “ohututeks”, kuni hakkasid välja ilmuma esimesed tundlikumad kaebajad.

Kõige ohutum oleks vast kasutada looduslikku hennat, aga ka selle puhul tuleb kontrollida selle puhtust ja päritolu, kuna müügil leidub igasugust jama. Isegi kui paki peal on suurelt kirjas “100% NATURAL”, tasub väikeses kirjas koostist lugeda.

Äkki oskad lugejatega jagada mõningaid nippe, kuidas loodus- ja samas ka (pea)nahasõbralikult juuste eest hoolitseda? Kas sa ise oled kasutanud vanade eestlaste või tänapäeva hipide nippe, nagu õlle ja munaga juuste pesemine?

Juuste ilu algab sinu seest. Juuksed saab kiiremini kasvama ja ilusasti särama, süües puhast, värsket vitamiinide- ja mineraalaineterikast toitu, see mõjub hästi nii juustele kui ka nahale ja küüntele. Lisa oma menüüsse piisavas koguses tooreid rohelist värvi köögivilju, salateid, erinevaid orgaanilisi õlisid ja seemneid ning toidulisandina looduslikku väävlit (MSM).

Suur muna-õlle-leivaga mässaja ma ise pole, olen liiga mugav, et linnakorteris selle kõigega tegelema hakata. Oma laiskusest hoolimata usun nende toimesse. Kasevihaveega juuste loputamine pärast peapesu on küll lapsepõlvest meeles, see jättis juuksed alati nii mõnusaks, pehmeks ja läikivaks. Tahan uskuda, et kui mul tulevikus on oma maakodu ja mõnus suur saun, siis katsetan kindlasti kõike seda.

Aeg-ajalt meeldib mulle näiteks teha sooja kookoseõli maski. Võib kasutada ka muid looduslikke õlisid, näiteks mandli-, oliivi- või avokaadoõli jm.

Igapäevaselt kasutan pesukordade vahel kuivade juukseotste silumiseks erinevaid looduslikke õlisid. Minu lemmikud on kookose- ja argaaniõli.

Kookoseõlimask:

Tee sobiv kogus õli soojaks, kasutades suuremat kaussi kuuma veega, mille sisse asetad väiksema kausi õliga (soojendamine võtab aega u 15 minutit). Vahel lisan juurde mõned tilgad eeterlikku lavendliõli, mis stimuleerib juuksekasvu.

Pese juuksed šampooniga. Seejärel tee juustesse jaotused, et saaksid õli ühtlaselt peale kanda. Kui kõik juuksed on õlised, masseeri õli ka peanahale. Seejärel keera juuksed sooja rätikusse. Lase mõjuda vähemalt 30 minutit. Lõpuks pese uuesti šampooniga (šampooni juurde võib lisada ka natuke söögisoodat, et üleliigne õli paremini maha tuleks).

Küsitles Mariann Joonas, Telegram