Hormoonasendusravi alternatiiv — fütoöstrogeenid

Piirkondades, kus igapäevatoit sisaldab rohkelt füto- e. taimseid östrogeene, esineb suhteliselt vähe osteoporoosi, vähem ateroskleroosi ning vähktõbe ja puuduvad menopausieale iseloomulikud nähud nagu kuumahood või higistamine.

Uurimused näitavad, et nimelt toidu erinevus ida- ja läänemaade vahel vajab suuremat tähelepanu (mitte ainult geenid!). Inimese siirdumisel teise keskkonda võetakse omaks kohalikud eluviisid ja toitumistavad ning risk haigestuda muutub. Näiteks jaapanlase kolimisel Kaliforniasse suureneb tema risk haigestuda ülalnimetatud haigustesse.

Ülemaailmsel Menopausi Kongressil juunis 2002 esitati kõrvuti ettekannetega hormoonasendusravi (HAR) positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest naise tervisele ka uurimustulemusi fütoöstrogeenide kaitsvast toimest organismile.

(Fütoöstrogeenid — taimse päritoluga mittesteroidsed molekulid, keemiliselt struktuurilt erinevad suguhormoonidest, bioloogilise aktiivsuse poolest sarnanevad östrogeenidele jäljendades neid.)

Kongressil rõhutasid autorid oma fütoöstrogeenide-alastes ettekannetes nii nende tugevaid omadusi (kaitsevad rinnavähi eest) kui ka nõrgemaid külgi (vähene mõju emakakaela kuivusele, menopausi vaevustele). Vähe on veel avaldatud kliiniliste uuringute tulemusi mõjust osteoporoosile. Erinevad autorid ei ole fütoöstrogeenide toime tõhususe osas ühesugustel seisukohtadel.

Avaldatud materjalides on enam tähelepanu pööratud fütoöstrogeenidele kui östrogeenretseptori mõjutajatele ja nende võimele pidurdada vähirakkude teket.

Kliimaksiperioodi kaebused on seotud östrogeenide defitsiidiga. Muidugi võib ravida iga esinevat sündroomi eraldi, kuid väga ahvatlevaks alternatiiviks oleks ravi fütoöstrogeenidega. Fütoöstrogeenid on võimelised jäljendama hormoonide toimet.

Esmakordselt tehti fütoöstrogeenide olemasolu kindlaks XX sajandi 30-ndail aastatel ja konstateeriti, et sojaoad, granaatõunad ja datlid sisaldavad östrogeenidele sarnaseid ühendeid. Teadlased leidsid, et lammaste rohke sigivus Austraalias on seotud punases ristikheinas sisalduvate fütoöstrogeenidega. Uuriti Aasiamaade rahvaste traditsionaalset toitu ja selle seost nendes maades esineva madala surevusega hormoonsõltuvatesse kasvajatesse ning südameveresoonkonna haigustesse (võrreldes Lääneriikidega).

Aastate jooksul tehtud uuringute üldistamine näitab, et meditsiini seisukohalt omavad tähtsust soja fütoöstrogeenid: lignaanid ja isoflavoonid (daid- zeiin, genisteiin).

Järjest uued teaduslikud uuringud näitavad fütoöstrogeenide toimet organismile:

vähendavad menopausi vaevusi (kuumahood, öine higistamine).

pidurdavad ateroskle-roosi arengut, alandavad vere kolesteroolitaset.

östrogeenide defitsiidi korral aeglustavad luustiku mineraalse tiheduse vähenemist.

genisteiin stimuleerib uute luurakkude teket. Kui see toime leiab kliinilistes uuringutes enam kinnitust, siis genesteii-nist võib saada osteoporoosi ravim.

antiöstrogeense efekti ja antioksüdatiivse aktiivsuse tõttu kaitsevad rinnavähi eest.

Kodumaine uuring

Eestis on aastaid jälgitud postmenopausi eas naisi, kellel on luuhõrenemine ja kes kasutavad fütoöstrogeene-isoflavoone sisaldavat toidulisandit.

Kirjanduse andmetel peatab soja fütoöstrogeenide igapäevaselt manustatav 56 mg-ne annus luutiheduse vähenemist, 90 mg-ne annus suurendab luutihedust pooleaastase tarbimise järel. Eesti uuringus lähtutakse nendest andmetest. Pidevalt jälgitakse eale vastava mineraalainete ning vitamiinide koguse saamist. Uuringus osalejad on mittesuitsetajad, alkoholi tarvimises mõõdutunnet omavad 50-80aastased naised. Luutihedust mõõdetakse luudensitomeetriga umbes aastaste vaheaegade järel. Luutiheduse näitajate paranemine on olnud oluline — kuni 11,8% aastas.

Sellise toidulisandi kasutamine on eriti soovitatav tundliku seedetrakti korral, kui ei taluta medikamentoosset ravi. Häid tulemusi annab ka fütoöstrogeenide lisamine toidule luuhõresuse ennetamisel. Mida varem avastatakse muutused luutervises, seda efektiivsem on hõresuse peatamine looduslike vahenditega — fütoöstrogeene sisaldava toidulisandiga.

Luukadu pidurdavaks ja osteoporoosi eest kaitsvaks asjaoluks on loetud piisavat kaltsiumi tarbimist. Soovitavast kaltsiumikogusest tarbivad aga aasia naised ainult kolmandiku, ometi esineb neil luukaost tingitud luumurde väga vähe. Seega, küsimus ei ole ainult kaltsiumi tarbimise koguses, vaid ka organismi tasakaalus.

Fütoöstrogeenid aitavad kaltsiumit omastada, parandavad siduvust luudesse ja vähendavad kadu. Sel juhul ei pea organism kasutama oma kaltsiumivaru ja luud püsivad tugevad. Loodus pakub meile võimalusi tervisehädasid ennetada. Tähtis on oskus neid kasutada. Teadlaste uurimustööde tulemused ja arstide kogemused on loonud valikuvõimaluse kasutada fütoöstrogeene. Nõudke valikuvõimalusi. Seda näitab aeg, millist teed pidi oli õige minna.

LIA MILLI,
Fütoöstrogeenprojekti koordinaator