Hormoonid enda kasuks tööle

 (5)
Naine ja valikud
Corbis/Scanpix

Hormoonid juhivad paljuski meie elu. Nende kontrolli all on meie seksuaalsus, meeleolu, naha seisund ning organismi vananemise protsessid. Nende tegevuse mehhanisme saab aga edukalt enese hüvanguks ära kasutada.

1. Rikastage oma intiimelu.

Nii kummaline kui see ka pole, toodavad naiste munasarjad ka meeshormoone — testosterooni ning dehüdroepiandrosterooni, ning nende kontsentratsioon naise veres saavutab maksimumi seksuaalse erutuse hetkedel. Meeshormoonid „vastutavad” seksuaalse iha eest, nad aktiviseerivad naise erogeenseid tsoone (peamiselt nibusid ning kliitorit), suurendades oluliselt nende tundlikkust. Kuid alkoholi mõjul muutuvad meeshormoonid teie organismis östrogeenideks, vähendades seksuaalset iha ning tundlikkust. Niisiis, kui soovite elada aktiivsemat suguelu, jooge vähem alkohoolseid jooke.

2. Vähendage rinnavähki haigestumise riski.

Rinnavähi tekke üheks riskifaktoriks on östrogeeni kõrge tase organismis. Just seetõttu tõuseb haigestumise risk puberteediea alguses ning postmenopausi perioodil. Nendel perioodidel sööge rohkesti tselluloosi ja fütoöstrogeeni (ained, mille toime imiteerib östrogeeni toimet ning blokeerib selle aktiivsuse) sisaldavaid toitusid: herned, oad (eriti sojaoad), aga ka täisteratoidud (eriti linaseemnetest). See vähendab tsirkuleerivate östrogeenide taset.

3. Valige õige aeg hambaarsti juurde minekuks.

Naishormoonid määravad vastuvõtlikkuse taseme valule. Östrogeen mõjutab närvilõpmeid, mis reageerivad valule. Progesteroon, mille tase tõuseb tsükli teisel poolel, on aga niivõrd tugev valuvaigistav vahend, et seda võib anesteetikuna ära kasutada. Spetsialistide arvates saab just progesterooni mõjuga seletada naise rahunenud seisundit raseduse hilisemas staadiumis, kui selle hormooni tase on tugevasti tõusnud. Seetõttu on mõttekas külastada hambaarsti või teha epilatsiooni tsükli kolmandal nädalal, kui progesterooni tase veres on haripunktis.

4. Reguleerige füüsiliste harjutuste abil kuumahoogusid.

Menopausi saabumisega langeb östrogeeni tase veres 90% ning kutsub esile sellise tüüpilise sündroomi nagu kuumahood. Samas jätkavad munasarjad ning neerupealised meeshormoonide tootmist. Just seetõttu ilmutavad paljud naised sel ajal seksuaalset aktiivsust. Tänu kehalistele harjutustele on rasvarakkudes sisalduv ensüüm võimeline muutma meeshormoone östrogeenide nõrgendatud vormiks, mis aitab menopausi sündroomi ilminguid leevendada.

5. Sööge vähem rasvu.

Teadlased avastasid suhteliselt hiljuti näljahormooni nn greliini. Seda hormooni toodab magu ning see suurendab oluliselt isu. Greliinitase langeb kohe pärast sööki ning tõuseb maksimumini, kui tunnete nälga. Samas eksisteerib sõltuvus tarbitud toidu ning greliinitaseme vahel. Greliin reageerib kõige rohkem süsivesikutele, vähemal määral valkudele ja hoopis vähe rasvadele. Seega ei langeta rasvane toit nii oluliselt greliini taset kui süsivesikuterikas toit, mistõttu tunnete nälga pärast rasvase toidu söömist hulga kiiremini.

6. Alandage stressitaset.

Vastupidi levinud arvamusele pole vistrike tekke põhjuseks mitte šokolaad ega rasvane toit, vaid naha reageerimine testosteroonitasemele veres. Vistrike käes ei kannata mitte ainult teismelised, vaid ka üle 30 astunud naised. Reeglina kaebavad nad ka ohtrate stressisituatsioonide üle. Stress kutsub naise organismis esile meeshormoonide taseme tõusu — siit ka vistrike probleem. Stressi pingete maandamine (eelkõige füüsiliste harjutuste abil) aitab tõsta östrogeenitaset ning langetada testosteroonitaset.

7. Pidage silmas bioloogilise kella tööd.

Teie peas pesitseb omalaadne sekundinäitaja — nn ajaliste intervallide andur. Kui te asute mingi harjumuspärase tegevuse kallale, näiteks panete veekannu tulele või ootate ristmikul, kuni kustub punane tuli, aktiviseerub „käivituse” nupp ning aju toodab ainet nimega dofamiin. Kui kannus hakkab vesi keema või foorituli läheb roheliseks, tuleb ajju signaal: „aeg on läbi”. Kui te aga olete stressis, näib teile, et vesi kannus ei lähe kunagi keema ning roheline tuli ei süttigi. Seda sellepärast, et stressihormoonid kortisool ja adrenaliin soodustavad veel intensiivsemat dofamiinitaseme tõusu ning ajataju aeglustub. Just seetõttu tundub keerulises situatsiooniolukorras iga sekund tunnipikkune.

8. Valige õige aeg rasestumiseks.

Loe veel

Meie biorütme kontrolliv hormoon melatoniin koordineerib ka hormoonide tootmist ööpäeva kestel. Hommikul toodab organism 20 korda rohkem kortisooli („stressihormooni”) kui õhtul. Suurimat aktiivsuse taset täheldatakse kella kümne ajal hommikul. Kõige soodsam aastaaeg rasestumiseks on aga suve lõpp, seetõttu langeb suurim sündide arv tavaliselt kevadele või suve hakule. See nähtus on eriti iseloomulik külma kliimaga maadele.

9. Võtke rohtu õigel ajal.

Melatoniini mõjuga biorütmidele seletatakse erinevusi haiguse sümptomite ilminguis. Nii tõuseb palavik tavaliselt õhtuks. Rohkem kui 100 preparaadi mõju sõltub sellest, millisel ajal neid võetakse. Lastel, kes põevad teatud liiki vähihaigusi, on risk uuesti haigestuda kolm korda suurem, kui nad saavad keemiaravi hommikul, mitte aga õhtul. Keemiaravi kõrvalmõjud võivad olla väiksemad, kui ravi viiakse läbi teatud kindlal ajal (sõltuvalt ravimist), isegi vaatamata sellele, et annus võib olla suurem. Rohtusid, mis alandavad vererõhku, on parem võtta vastu ööd, et nende maksimaalne efekt jõuaks kätte hommikul, mil vererõhk on kõrgenud. Steroidid mõjuvad aga tõhusamalt, kui neid võtta pärast lõunat. Sama käib ka selliste ravimite kohta nagu paratsetamool, mida võetakse palaviku alandamiseks.

10. Pikendage oma noorust.

Vananedes väheneb lihasmass, kuna lihased muutuvad vähem vastuvõtlikuks toiduvalkudele, mis on hädavajalikud nende taastamiseks. Kuid füüsilised harjutused aktiviseerivad kasvuhormooni tootmist. Kui te vahetult pärast sportimist sööte toitu, mis on rikas väherasvaste valkude poolest (taine liha või kala), soodustab kasvuhormooni ja valgu ühinemine lihaste taastumist. Ka õhenenud nahk ja rasvakihi suurenemine on seotud kasvuhormooni defitsiidiga, ometi on võimalik seda olukorda muuta, kui asute regulaarselt võimlema.