Herpesviirused on üks levinumaid viirusnakkusi maailmas ning nakatunute arv kasvab. Arvatakse, et huuleherpesesse on viiekümnendaks eluaastaks nakatunud ca 80% inimestest. Enamik pole aga oma haigusest teadlik, kuna see lööb välja vaid 20% viirusekandjatel.

HSV-1 (Herpes simplex) on tavalise huuleherpese tekitaja. Haigus ilmneb esialgu punetava laigukesena huultel, silmal, näol, nina või suu limaskestadel. Seejärel hakkab nahk tugevamini punetama ja tursub. Tekivad villid, mis kuivavad koorikuks. Kui need ära kukuvad, jääb järele õrnroosa ketendus.

Huuleherpese puhul paranevad villide purunemistest põhjustatud haavandid tavaliselt umbes viie ööpäeva jooksul iseenesest. Väga harvadel juhtudel võivad herpesviirused põhjustada ajupõletikku ehk entsefaliiti ning ajukelmete põletikku ehk meningiiti.

Lihtne levik

Herpesviirused levivad otsese kontakti teel. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha. Kõige levinum viis nakatuda on suudlemine HSV-viiruse kandjaga.

Nakatumise järel jääb viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Seal püsib ta varjatud kujul kogu elu ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, võib haigus ägeneda. Peamised kaitsevõime langetajad on stress, alkoholi liigtarbimine, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine.

Ravivõimalused

Ohatise sümptomid on väga tüüpilised ning harilikult eraldi uuringuid ei tehta. Kuid diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast ning uurida seda laboris. Vereanalüüsist saab määrata ka viirusevastaseid antikehi.

Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravi. Harilikult piisab paiksest ravist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ning nõrgestatud immuunsüsteemiga patsiendi puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. 

Allikas: www.inimene.ee ja www.ohatis.ee