Huvitav vaatenurk: miks hormonaalne rasestumisvastane vahend ei ole lahendus?

 (4)
Huvitav vaatenurk: miks hormonaalne rasestumisvastane vahend ei ole lahendus?
Photo by Mitchell Orr on Unsplash

Katkend raamatust "Paremate päevade käsiraamat. Kõik, mida naine peaks teadma hormoonide, menstruaaltsükli ja rasestumisvastaste meetodite kohta", autor Lara Briden, kirjastus Koolibri.

Miks hormonaalne rasestumisvastane vahend ei ole lahendus

Sinu arst ei pruugi mõelda sellele, milline võib olla Sinu ebaregulaarse tsükli põhjus, kuna lahendusi on ainult üks — pille võtta.

Hormoonpillid on kombineeritud rasestumisvastane vahend, üks hormonaalsetest rasestumisvastasest vahenditest, mis põhineb ovulatsiooni allsurumisel.

Miks Sinu arstile pillid nii väga meeldivad? Kuna see on mugav (kuigi vale) kõigele lahendust pakkuv vahend. Sul ei ole menstruatsiooni? Võta pille. Sul on valulikud päevad? Võta pille. Polütsüstiliste munasarjade sündroom või endometrioos? Võta pille.

Ja siis, kui soovid rasedaks jääda, võid võtta viljakusravimeid. Need on tüüpilised tavameditsiini lahendused.

Ma tõotan Sulle: pillid võivad olla tõhus esmaabivahend. Nad leevendavad naha rasusust, vähendades seega vistrikke ja aknet. Nad suruvad alla meie kehaomased hormoonid, leevendades seega paljusid tüütuid sümptomeid. Seda kõike seni, kuni neid manustad. Hormoonpillidega lõpetamine võib olla keeruline. Sellest räägin lähemalt järgmises peatükis.

Seotud lood:

Ja viimaks: pillid tekitavad veritsust, mis oleks justkui rahustav nii Sulle kui Sinu arstile. Kuid nendega kaasneb üks väike probleem — pillidest põhjustatud veritsemine ei ole tegelik menstruatsioon.

Tegelik menstruatsioon on lõppvaatus sellele, mis Sinu tsükli jooksul hormoonidega peale ovulatsiooni ning progesterooni tootmise toimub. Tegelik menstruatsioon toimub umbes iga 28 päeva järel, sest just selle aja jooksul on Sinu munasarjad võimelised oma funktsiooni täitma. Tegelik menstruatsioon tähendab tervete munasarjade funktsioneerimist.

Pillidest tekkiv veritsemine ei järgne ovulatsioonile. See on ravimite toimel tekkinud vaheveritsus. Ravimid stimuleerivad emaka limaskesta, kuid lülitavad munasarjad välja. Pillidest tekitatud veritsemine sõltub ravimi annusest.

Oota veidi! Kas ma ütlesin just, et hormonaalne rasestumisvastane vahend lülitab välja munasarjad ning surub alla hormoonid? Jah. Kui võtad pille, siis ei ole Sul kehaomaseid suguhormoone. Selle asemel tegutseb Sinu organismis hormoonravim, mida manustad „hormoonide asendajana“ — sarnaselt hormoonasendusravile, mida määratakse menopausis naistele.

Hormoonasendus võiks olla sobiv, kui sünteetilised hormoonid oleksid sama head kui Sinu enda hormoonid, kuid nad ei ole seda. Sünteetilised hormoonid hormonaalses rasestumisvastases vahendis ei ole samad, mis Sinu kehaomane östrogeen ja progesteroon, ning nagu näeme järgmises peatükis, võib see tekitada olulisi terviseprobleeme.

See raamat võimaldab Sul loobuda hormoonpillidest ning teha asju teistmoodi.

Menstruaaltsükli loomulik reguleerimine erineb hormoonpillide kasutamisest, sest see on leebe ja ilma kõrvaltoimeteta. See on ka totaalselt erinev lähenemine, kus me toetame munasarju, mitte ei suru nende toimimist alla. Tsükli loomulik reguleerimine austab Sinu menstruatsiooni kui organismi põhifunktsiooni ning Ameerika günekoloogide kolledž väidab, et menstruatsioon on naise üks oluline tervisenäitaja.

Parim asi menstruaaltsükli loomuliku reguleerimise juures on, et kui see töötab, siis see töötab igavesti. Sinu tsükkel on korras seni, kuni oled terve. Nii on see võimsam ja püsivam lahendus, kui pillid kunagi üldse olla saaks.

Vii ennast teemaga kurssi

Kust siis alustada? Milline on õige ravi Sinu ja Su tsükliprobleemide jaoks?

Et endale sobiv ravi leida, pead kõigepealt õppima oma keha märke tõlgendama. See raamat aitab Sul samm-sammult selleni jõuda. Esiteks vaatame, milline Sinu menstruaaltsükkel tegelikult olema peaks. Seejärel vaatame, mis võib seal valesti olla ning miks. Edasi lugedes saad hakata endale küsimusi esitama ning mõelda võimalike lahenduste peale. Näiteks:

Loe veel

* Kas Sul on menstruatsioon vähemalt iga 35 päeva tagant? Kui ei, siis võib Sul esineda polütsüstiliste munasarjade sündroom ehk PCOS, millest räägime lähemalt 7. peatükis. Sul võib olla probleeme ka kilpnäärmega. PCOS ning kilpnäärmehaigused on lihtsalt kaks võimalikku ebaregulaarse tsükli põhjust.

* Kas Sinu päevad on valulikud? Kui jah, siis peaksid mõtlema põletikku tekitavate toitude vältimisele. Võib-olla vajad toidulisandina magneesiumi.

* Kas Sul esineb enne menstruatsiooni rindade valulikkust? Rindade valulikkus on nii tavaline, et Sa ilmselt ei peagi seda mingiks sümptomiks. Rindade kerge tundlikkus võib olla ovulatsiooni normaalne märk, kuid tõsine rindade valulikkus võib tähendada, et Sinu toidus on puudu joodist.

Need on üsna iseenesestmõistetavad küsimused. Kuid siin on kõige tähtsam küsimus:

* Kas Sul üldse toimub ovulatsioon?

Tsükli tervises taandub kõik ovulatsioonile.

Ovulatsioon on munaraku vabanemine munasarjast. Ilmselt mõistad, et ovulatsioon on vältimatu rasestumiseks, kuid miks see Sinu tsükli juures nii olulist rolli mängib? Ovulatsioon on tähtis, sest see näitab kuidas Sinu keha liigub läbi tsükli erinevate etappide menstruatsioonini.

Ovulatsioon näitab ka seda, kuidas Su keha toodab progesterooni, mis on üks hämmastav hormoon.

Progesteroon on steroidne suguhormoon, mida toodab ajutine nääre Sinu munasarjas pärast ovulatsiooni. See mõjutab meeleolu ja ainevahetust ning tugevdab luid. Progesteroon on äärmiselt vajalik ka Sinu menstruatsiooni jaoks. Tsükli korrapärasus toetub paljuski just progesteroonile.

Järgnevates peatükkides õpime rohkem progesterooni kohta, kuid võin juba etteruttavalt öelda, et ilmselt on Sul vaja rohkem progesterooni, kui Sinu organismis seda hetkel on.

Oma tsükli iseärasuste tõlgendamine on midagi sellist, mida igaüks võib teatud piirini ise teha. Tunned ju oma keha ise kõige paremini. Mõnes küsimuses läheb Sul ehk tõesti vaja arsti või tervisenõustaja abi. Sooviksin, et Sinu vestlus arstiga võiks olla võimalikult tulemusrikas ning mitte päädida lihtsalt järjekordse ravimi väljakirjutamisega. Selleks eesmärgiks lisasin alalõigu „Mida küsida oma arstilt”. Võid avastada, et Sinu arst on abivalmim, kui arvata oskasid. Pead lihtsalt teadma, mida küsida.

Ära oota liiga kaua

Ära lükka edasi loomulikku tsükliparandamist. Mida kauem Sa probleeme ignoreerid, seda püsivamaks need muutuvad.

Hormonaalne süsteem on Sinu kehas nagu jõgi — hormoonid voolavad mööda kanaleid ja kraavikesi, mille uuristasid seal enne voolanud hormoonid.

Menstruatsioonide algus

Kui Sul menstruatsioon esimesi kordi toimus, oli östrogeen Su kehale ja hormooniretseptoritele veel võõras.

Nooremas eas reageerisid Sa tugevalt östrogeenile, sest Sinu retseptorid olid veel võrdlemisi tundlikud. „Hormoonide jões” ei olnud östrogeen veel oma rada sisse uuristanud. Noores eas ei toimunud Sul ka veel ovulatsioone ning Sinu keha ei tootnud progesterooni, mida oli vaja östrogeeni tasakaalustamiseks. Selle tulemuseks võis olla väga vererohkete menstruatsioonide toimumine varajases teismeeas.

Ajaga hakkasid Sa östrogeenile reageerima vähem intensiivselt, sest Su östrogeeniretseptorid muutusid vähem tundlikuks. Loodetavasti hakkasid Sul toimima ka ovulatsioonid ning keha hakkas tootma progesterooni. Selle tulemusel muutusid Su päevad vähem vererohkeks.

Hormoonidel võtab aega, et oma voolusänge rajada ning seetõttu on regulaarse menstruaaltsükli kujunemine aeganõudev protsess. Kanada endokrinoloog dr Jerilynn C. Prior, kes on spetsialiseerunud suguhormoonidele, väidab, et tsükli väljakujunemine, regulaarsete ovulatsioonide ning optimaalse progesteroonitaseme saavutamine võib võtta kuni 12 aastat.4

12 aastat selleks, et menstruaaltsükkel välja kujuneks!

Mis juhtub siis, kui hakkad teismelisena tarvitama hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ning vajutad oma tsükli väljakujunemisel pausinupule? Ilmselt läheb Sul hormoonpillidega lõpetamisel aega, et tsükkel uuesti normaliseeruks ning menstruatsioonid ei pruugi kohe regulaarseks muutuda.

Menstruatsioonide lõppemiseks valmistumine

Sinu hormoonide voolamine määrab ära selle, kui hästi Sinu regulaarne ovulatoorne tsükkel välja kujuneb. Samuti määrab see, kui sujuvalt Sa kulged oma menstruatsioonide lõppemise perioodi ehk menopausi.

Oma 20. või 30. eluaastates ei mõtle Sa ilmselt oma hormonaaltsükli lõppemisele, kuid see võib tulla rutem kui arvata oskad. Menopaus algab tavaliselt 45. ja 55. eluaasta vahel. Premenopausi tavapärane iga on sellest 10-12 aastat varem, seega umbes 35. eluaasta paiku.

Premenopausi ajal on Sinu tsükkel ikka veel regulaarne, kuid Sa võid hakata kogema ebameeldivaid sümptomeid nagu kuumahood, vererohke või pikalt kestev menstruatsioon ning unetus. Selle teema kohta võid lugeda põhjalikumalt 10. peatükist, kus käsitleme päevade lõppemist ning katsumusterohket premenopausiperioodi. Soovitan Sul seda lugeda isegi siis, kui see Sind veel ei puuduta. See aitab Sul mõista, mis Sind ühel päeval ees ootab ning kuidas sellega siis paremini hakkama saada.

Edasi minnes

Kuidas on lood Sinu hormoonide vooluga? Kas Sinu östrogeen ja progesteroon voolavad kenasti? Või ei ole lood Sinu hormoonidega päris täpselt nii nagu sooviksid?

Sinu praegused hormoonid määravad Sinu hormoonitaseme tulevikus.

Kui tarvitad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, siis on nüüd aeg lõpetada. Sa ei saa oma hormonaaltsüklit korda enne, kui lõpetad. Pillid moonutavad Sinu hormoonivooge ning maskeerivad igakuiseid tervisenäitajaid.

Järgmises peatükis näeme, et hormoonpillide mõju on ulatuslikum, kui arvata oskad.