Igale valule oma valuvaigisti
1. Mööduv valu — tegu on organismi kaitsva reaktsiooniga kahjustava teguri või ülekoormuse eest. Tegemist on kõige sagedasema valuga igapäevaelus, mis pea kunagi ei põhjusta pöördumist arsti poole.
2. Äge valu — valu kestab päevi kuni nädalaid. Meditsiini vaatevinklist on valu põhjus tavaliselt hõlpsalt tabatav ja ravi suhteliselt lihtne.
3. Krooniline valu — valu kestab kauem kui oodatud aeg haigusest paranemiseks, tavaliselt kauem kui 2-6 kuud. Reeglina on keerukas nii valu põhjuste mõistmine kui hea ravitulemuse saavutamine. Siin on väga oluline mõista, et erinevus ägedast valust ei piirdu vaid valu pikema kestusega.
Kõige sagedasemad valud on peavalu, hambavalu, kõhuvalu, liigese- ja lihasevalud.
PEAVALU on pea- või kaelapiirkonna valutundlike osade (peamiselt veresoonte, närvide) ärritusel tekkiv valu. Peavalu on äärmiselt sage häire, kuid ainult 5% peavalu all kannatavatel inimestel on peavalu põhjuseks tõsine neuroloogiline häire (näiteks ajukasvaja). Pingepeavalu on kõige sagedasem peavalu vorm. See tekib seoses koljulihaste püsiva pingega, mis ei teki konkreetsest haigusest, vaid hoopis vastusena stressile. Pingepeavalu esineb tavaliselt kergesti erutuvatel, kartlikel ja emotsionaalsetel inimestel. Pingepeavalu ennetamiseks tuleks püüda vähendada stressi ja leida sobiv viis pinge maandamiseks. Abi võib olla mõõdukast füüsilisest koormusest ning võimlemisest.
Peavalu korral kasutatakse sageli aspiriini, paratsetamooli (kasutatakse ka lastel), ibuprofeeni, mida saab apteegist käsimüügist. Tugevamate valude puhul tuleb pöörduda arsti poole, selgitamaks välja valu põhjus ning arst määrab vastavalt vajadusele ka tugevamaid valuvaigisteid, näiteks ketoprofeeni, diklofenaki jne. Kroonilise pingepeavalu ravimine pikka aega valuvaigistitega võib tekitada sõltuvust ning valuvaigistid ise muutuda kroonilise peavalu põhjuseks.
Migreenihoogu tuleks püüda ennetada, vältides kokkupuudet vallandavate faktoritega (stress, söömata või magamata olek jms). Migreeni esimeste tunnuste ilmnemisel tuleks võimalikult kiiresti võtta ravimeid — spetsiaalseid migreeniravimeid (sumatriptaan, rizatriptaan) või valuvastaseid ning põletikku alandavaid ravimeid (n diklofenak). Samuti on apteegis saadaval peapael, mida saab hoida külmas ja vajadusel kasutada peavalu puhul.
KÕHUVALU on sage kaebus. Tugev ning äge kõhuvalu on peaaegu alati seotud kõhuõõne organite haigusega.
Tugev kõhuvalu võib olla ainsaks viiteks kirurgilise lõikuse vajalikkusest. Kõhuvalu võib olla äge ja vajada kirurgilist lõikust või ka krooniline, mille puhul aitavad sageli ravimid. Koduse raviga võib alustada juhul, kui kõhuvalu põhjus on teada. Välispidiselt võib teha kompressi toasooja vee ja viina lahusega ja asetada see pooleks kuni üheks tunniks kõhule. Valuvaigistitest aitavad No-špa (retseptiravim) või ibuprofeen (saadaval käsimüügis kahes annuses).
Kui kõhuvaluga kaasneb ka oksendamine või kõhulahtisus, siis võib sisse võtta aktiivsütt ning juua kummeliteed väikeste lonksudena korduvalt iga 3-5 minuti järel või kasutada spetsiaalseid vedelikku taastavaid lahuseid. Samuti võib kasutada probiootikume (Enterol kapslid ja pulbrid).
Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust. Kõige sagedamini esinev on osteoartroos ehk liigesekulumus.
LIIGESEVALU võivad põhjustada väga paljud erinevad haigused, näiteks osteoartroos, osteoporoos, artriit, reuma, podagra jt. Liigesevalu võib esineda aga ka tavalise viirushaiguse, gripi korral, samas võib tegemist olla tõsise, pidevalt süveneva, liigeseid muundava ja lõpuks invaliidistava liigesehaigusega.
Kui liigesevalu on põhjustatud külmetushaigusest, siis piisab tavaliselt palavikku alandavatest ravimitest, näiteks aspiriinist või paratsetamoolist. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesevalu.
