Emotsionaalse energia mõju tervisele
Võib märgata, kuidas hingelisi muresid kujutatakse ette füüsiliste probleemidena.
- Osa selja- ja lülisamba hädasid on seotud sellega, et inimene on teinud endale hingelise koorma kandmise liiga raskeks. Sel puhul öeldakse: Tal on nii palju turjal, ta peab nii palju endaga kaasas kandma.
- Osa maoprobleeme seondub liiga traagiliselt võetud, hingeliselt raskelt seeditavaga ning inimesed ütlevad: Ta on pidanud liiga palju alla neelama.
- Osa sapiprobleeme seisab otseühenduses äkkvihaga, siis kuuleme ütlust: Tal ajab sapp üle.
- Samamoodi seostub osa südamehaigusi solvangute ja murega: See murrab ta südame. Ta võttis seda väga südamesse.
- Teatud vähihaigused on raske hingelise valu väljendus, millega inimene enam lihtsalt toime ei tule. Sel puhul öeldakse: See viib ta hauda.
Emotsionaalne energia väljendub seitsme põhilise emotsiooni kaudu. Nendeks emotsioonideks on rõõm, viha, kurbus, tigedus, murelikkus, melanhoolia (nukrus) ja hirm ning need kutsuvad esile psühhosomaatilisi ja siseorganite (endogeenseid) haigusi. Psühhosomaatiliste haiguste all on mõeldud seda, et psüühika mõjul väljenduvad organipõhised sümptomid. Näiteks tunneb inimene, nagu ta süda oleks haige, ilmnevad südamehaiguse nähud kuni rütmihäireteni välja, ent neid pole põhjustanud mitte südame enda orgaaniline muutus, vaid psüühiline seisund.
Iga tunne on seotud kindlate organitega.
- Rõõm ja viha kutsuvad esile südame ja veresoonte reaktsioone: kõrgenenud vererõhku, südame kloppimist kuni insuldini, väga tugevat vegetatiivset reaktsiooni (eelkõige viha puhul).
- Kurbus mõjutab kopsude tööd.
- Tigedus mõjutab maksa ja sapipõit.
- Murelikkus ja melanhoolia on otseühenduses seedimisorganitega: võivad tekkida maovalud, röhitised, seedehäired, toidu omastamise häired, rasvumine.
- Hirm ja ehmatus kajastuvad neerude ja põie olukorras.
Kui ükskõik milline neist emotsioonidest kestab kaua ja intensiivselt, kahjustab see ka vastavaid organeid.
Neerud
Neerud tagavad eluenergia ja vastutavad organismi kasvu eest. See avaldub mitmel kujul, näiteks reproduktiivsusena (järglaste saamine), arenguna (sealhulgas aju ja seljaaju areng), vereloomena (luuüdi) ja vee ainevahetusena (puhastab organismis ringlevat vedelikku). Neerud on tihedalt seotud ka urineerimise funktsiooniga: nad filtreerivad uriini, hoolitsevad selle eest, et uriini oleks piisavalt ja regulaarselt (neerude paariline on põis, mis vastutab uriini kehast väljaviimise eest). Neerudel on nii organismi arengus kui ka vananemises määrav roll. Kui see kanal areneb normaalselt, peaks naisel algama juba enne 14-aastaseks saamist menstruatsioonitsükkel ja meestel spermatogenees. Naised saavutavad 28-aastaselt ja mehed 32-aastaselt maksimaalse aktiivsuse järglaste saamiseks; viimane võimalus viljastuda on naistel üldjuhul 49-aastaselt ja meestel 65-aastaselt. Need ajatähised kehtivad neerude normaalse arengu korral.