Emotsionaalse energia mõju tervisele

Võib märgata, kuidas hingelisi muresid kujutatakse ette füüsiliste probleemidena.

• Osa selja- ja lülisamba hädasid on seotud sellega, et inimene on teinud endale hingelise koorma kandmise liiga raskeks. Sel puhul öeldakse: Tal on nii palju turjal, ta peab nii palju endaga kaasas kandma.
• Osa maoprobleeme seondub liiga traagiliselt võetud, hingeliselt raskelt seeditavaga ning inimesed ütlevad: Ta on pidanud liiga palju alla neelama.
• Osa sapiprobleeme seisab otseühenduses äkkvihaga, siis kuuleme ütlust: Tal ajab sapp üle.
• Samamoodi seostub osa südamehaigusi solvangute ja murega: See murrab ta südame. Ta võttis seda väga südamesse.
• Teatud vähihaigused on raske hingelise valu väljendus, millega inimene enam lihtsalt toime ei tule. Sel puhul öeldakse: See viib ta hauda.

Emotsionaalne energia väljendub seitsme põhilise emotsiooni kaudu. Nendeks emotsioonideks on rõõm, viha, kurbus, tigedus, murelikkus, melanhoolia (nukrus) ja hirm ning need kutsuvad esile psühhosomaatilisi ja siseorganite (endogeenseid) haigusi. Psühhosomaatiliste haiguste all on mõeldud seda, et psüühika mõjul väljenduvad organipõhised sümptomid. Näiteks tunneb inimene, nagu ta süda oleks haige, ilmnevad südamehaiguse nähud kuni rütmihäireteni välja, ent neid pole põhjustanud mitte südame enda orgaaniline muutus, vaid psüühiline seisund.

Iga tunne on seotud kindlate organitega.

• Rõõm ja viha kutsuvad esile südame ja veresoonte reaktsioone: kõrgenenud vererõhku, südame kloppimist kuni insuldini, väga tugevat vegetatiivset reaktsiooni (eelkõige viha puhul).
• Kurbus mõjutab kopsude tööd.
• Tigedus mõjutab maksa ja sapipõit.
• Murelikkus ja melanhoolia on otseühenduses seedimisorganitega: võivad tekkida maovalud, röhitised, seedehäired, toidu omastamise häired, rasvumine.
• Hirm ja ehmatus kajastuvad neerude ja põie olukorras.

Kui ükskõik milline neist emotsioonidest kestab kaua ja intensiivselt, kahjustab see ka vastavaid organeid.

Neerud

Neerud tagavad eluenergia ja vastutavad organismi kasvu eest. See avaldub mitmel kujul, näiteks reproduktiivsusena (järglaste saamine), arenguna (sealhulgas aju ja seljaaju areng), vereloomena (luuüdi) ja vee ainevahetusena (puhastab organismis ringlevat vedelikku). Neerud on tihedalt seotud ka urineerimise funktsiooniga: nad filtreerivad uriini, hoolitsevad selle eest, et uriini oleks piisavalt ja regulaarselt (neerude paariline on põis, mis vastutab uriini kehast väljaviimise eest). Neerudel on nii organismi arengus kui ka vananemises määrav roll. Kui see kanal areneb normaalselt, peaks naisel algama juba enne 14-aastaseks saamist menstruatsioonitsükkel ja meestel spermatogenees. Naised saavutavad 28-aastaselt ja mehed 32-aastaselt maksimaalse aktiivsuse järglaste saamiseks; viimane võimalus viljastuda on naistel üldjuhul 49-aastaselt ja meestel 65-aastaselt. Need ajatähised kehtivad neerude normaalse arengu korral.

Maks ja sapipõis

Maksa ülesanne on koguda verd ja puhastada seda mürkainetest. Maks produtseerib sappi – seedenõret, millega organism aktiveerib seedimist. Maks kontrollib sidekoes ja liigestes kulgevat vereringet. Kui inimeses tekib suur viha- või ärevushoog, siis see kindlasti kahjustab maksa (meenutagem väljendit ütles sapiselt). Maksa vaenlased on ka viirused, rasvane toit, alkohol, uimastid ja ravimid. Maksa paariline on sapipõis, mis kogub maksast tulevat sappi ja annab seda õigel ajal välja, aidates sellega kaasa seedimisele. Peale selle maks n-ö avaneb silmades ja kontrollib nägemist.

Süda, peensool ja perikard

Süda kontrollib verd ja tagab vereringe toimimise, aga selle kõrval mõjutab ta ka kõnet ning avaneb keeles. Keel on südame peegel nii visuaalselt kui ka rääkimise selguse poolest. Keelt vaadates saab asjatundja infot siseorganite kohta. Kui kõrge vererõhu korral on keel väga punane ja inimese veri liiga paks (mille tagajärjeks on veenilaiendid), siis avaldub see keele alaküljel. Süda vastutab veel ajuvereringe eest: insuldi tekkimisest annab esimesena märku see, et inimene ei räägi selgelt ja tal kisub suunurk viltu. Südame paariline on peensool, mis kontrollib toidu omastamist. Südame assistent on perikard ehk südamepaun, mis vastutab seksuaalse aktiivsuse ja hormonaalse süsteemi eest.

Põrn, kõhunääre ja magu

Põrna ja kõhunäärme paariline on magu. Põrn ja kõhunääre aitavad toitu transportida, seedida ja omastada. Nende hea töö kindlustab pika elu: kui seedimine on korras, siis ei tule ka suuri tervisehädasid ja elupäevi jagub kauemaks – kui toit on omastatud, saab organism kätte kõik vajalikud mikroelemendid ja vitamiinid ning saab need õigel ajal organitesse viia. Põrn ja kõhunääre avanevad huultes: terve inimese huuled peavad olema roosad, nurgad ei tohi punetada ega huuled kuivad olla. Suu kuivus on esimene viide sellele, et kõhunääre ei tööta korralikult. Ka suhkurtõve esimene sümptom on teatavasti suu kuivus.

Kopsud ja jämesool

Kopsud kontrollivad hingamist ja aktiveerivad verd, sest nad varustavad verd hapnikuga. Hingamisenergia mõjutab iga siseorgani tööd, see reguleerib ka vee ja mineraalainete ainevahetust. Kopsude paariline on jämesool, mille ülesanne on transportida kehas edasi toidujääke ja väljutada neid. Kopsudes seedimist ei toimu, rääkida saab ainult osalisest vedeliku tagasiimbumisest, mis on vajalik selleks, et moodustuks paraja konsistentsiga roojamass. Kui roojamass on liiga kuiv, tekib kõhukinnisus. Kopsud avanevad nina kaudu ja väljuvad naha kaudu. Kopsud kontrollivad pooride tööd, naha niiskustaset ja juuste seisundit. Ka siis, kui inimene ei tunne lõhnu, tuleks põhjust otsida kopsudest; näiteks astma- ja allergiahaigetel on haistmismeel pidurdatud. Et kopsud on seotud naha ja allergialöövetega, tuleb nende töö tõhustamiseks alati ravida ja puhastada ka kopsude paarilist jämesoolt. Seepärast ongi astmaatikutel ja nahaprobleemide all kannatajatel paastu mõju näha juba esimesel nädalal.

Katkend pärineb Dr Natalia Trofimova raamatust "PAASTUGA TERVEKS. Kuidas elada tervena, puhastades keha ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult".