Hetkel on tähelepanu keskendunud sellele, kuidas ennast hästi tunda, hea välja näha, noorem näida. Hiidfirmad teenivad miljoneid inimkonna soovist muuta surematust pisutki kättesaadavamaks. Ahvatlevate vananemisvastaste siltide all pakutakse väga kalleid noorenduskuure, kortsudevastaseid kreeme, silikoonrindu, tselluliidiravi jne, mis annavad küll lühiajalist efekti, ent mitte enamat.

Endokrinoloog Johannes Wagner on veendunud, et nn remontimisravi osakaal väheneb, asemele tuleb tervise profülaktika, ennetusravi. Käesolev artikkel on refereering Terviselehest.

Hormoonid

Kõik kehalised (järelikult ka vaimsed) protsessid sõltuvad otseselt hormonaalsest süsteemist ja selle tasakaalustatusest. Igal inimesel on see ainulaadne. Põhimõtteliselt saab hormoonravi olla kasulik paljude psüühiliste ja kehaliste vaevuste puhul. Kuid ettevaatust! Hormoonid pole mingid süütud enesetunde parandamise vahendid, vaid ülivõimsad ollused tohutult kompleksse toimega.

Östrogeen tekib naise kehas algusest peale, areneb tõusvas joones kiiresti umbes 20aastani, püsib samal tasemel umbes 50. -55aastani, siis langeb järsult ja püsib kuni 20% kõrgtasemest praktiliselt elu lõpuni. Östrogeen reguleerib tsüklit - järelikult suguorganite tööd ja suuresti naise meeleolu.
Testosteroon (meestel) tekib kiiresti tõusvas joones umbes 20eluaastani, langeb sujuvalt kuni 40% 40. aastaks ja jätkab langemist umbes 75aastani. Ta korraldab suguorganite tööd, seemneteket, sugutungi, soodustab lihaste ja luude kasvu-arengut, rasvade kasutamist ja kehalist jõudu. Hormoonravi võib suurendada eesnäärmevähi ohtu.
Melatoniin on sisemise kella hormoon, reguleerib und-ärkvelolekut. On sündimisel kaasas suurel määral ja selle hulk suureneb 5.-9aastani, siis järgneb suhteliselt kiire sujuv langus 10-15% 20. eluaastaks ja püsib aeglaselt langevas joones õnneliku lõpuni.

Paljude uurijate arvates on vananemisega seotud elukvaliteedi languses süüdi evolutsiooni möödalaskmine: kuna paljuneme sugulisel teel, siis tunneb loodus meie vastu huvi vaid sinnamaani, kuniks paljunemise kohustus on täidetud ja vajalikud geenid järgmisele põlvkonnale üle antud. Inimene pole loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Võrdluseks olgu võidusõiduauto, mis on mõeldud vaid teatud võidusõidu võitmiseks, siis sõidab veel mõnda aega, aga süsteemid ütlevad juba tasapisi üles ja järgneb mahakandmine. Surm.

Muuseas on inimese eluiga niigi tähelepanuväärselt pikenenud: 50 000 a eest elas 50aastaseks Aafrikas 2-4 % inimestest, Euroopas 1500 a tagasi 6-8 %, Roomas 1100 a tagasi ligi 20 %, praegu elab nii vanaks üle 80 %. Edu missugune, aga ikkagi otsitakse vahendeid ja võimalusi elada veelgi vanemaks.

Geenid

On alanud geeniajastu. Avastatakse aina uusi geene, mis määravad vanust: ilma geen daf-2 pikenes katseloomade eluiga 2 korda; "Methusalem-geen" kiirendab vananemist. Mutatsiooniga, mis nimetati "Indy-Gene"-ks (lühend "I'm not dead yet") elasid putukad tavalise 37 päeva asemel 70 päeva, ilma et oleks vähenenud huvi toidu ja teise sugupoole vastu.

Kui võrrelda inimese eluiga teiste elusolenditega, siis on inimese oma üks pikemaid. Kaks kanget teadlast on kihla vedanud, et veel sel sajandil võib kõige vanem inimene elada kas 130 või 150 aasta vanuseks.

Kas on mingi saladus, et edukalt vananeda?

Paraku ei saa vananemist pidurdada.
. Tõenäoliselt on nn vabad radikaalid süüdi organismi kulumises: nad tekivad siis, kui rakud toitu ja hapnikku energiaks põletavad. See on omamoodi traagiline - juba ainult sellepärast, et sööme ja hingame, kiirendame vananemist. Keha kasutab kehaomaseid ensüüme ning toidust saadavaid aineid (näiteks vitamiin E ja C) kahjulike vabade radikaalide püüdmiseks ja hävitamiseks, remondiensüümid üritavad tekkivaid kahjustusi parandada, ent pikapeale kuhjub kahjulikke aineid niivõrd palju, et rakk ruineerub. Tervisliku toitumise abil võib protsessi aeglustada, aga vaid siis kui toit on piisavalt mitmekülgne.

Samuti on vaieldav, kas 0-, nälja- jm piiramisdieedid toovad kasu. Katseloomadega on näljutamisega tõepoolest teatud edu saavutatud. Kas see ennast ka inimese puhul õigustab, on tõestamata.

Teadlaste arvates on lahendus lihtne: kes valib õige elustrateegia, võib loota, et elab lahedalt kõrge vanuseni ja lõpetab oma maise rännaku pikaajaliste vaevusteta ja kaunis äkki.

Milline on õige strateegia?
Iga päev 30-60 min tarmukat liikumist, palju puu-, aed-, juurvilju, korras seedimine, rasvavaest valku ning raugematu vaimne aktiivsus.

Põhiretsept oleks: iga päev 4-5 portsjonit puu-, aedvilja pluss lahjemad piimasaadused, kala, linnuliha ning täisteratooted. Magusat vältida. Alkoholi suhtes on poolt- ja vastuargumente küllaga - igal juhul üle paari klaasikese punast veini ei tohiks endale lubada. Müügivõrgus on lugematul hulgal toidulisandeid: vabade radikaalide püüdjaid jm nooruse säilitamise tooteid. Kuid pidage meeles, et mõistlik-vaheldusrikas toitumine on olulisim nooruse eliksiir. Keha vajab mitte niivõrd üksikuid väljanopitud aineid, vaid erinevate ainete looduslikku koosmõju. Paljusid neist me ei tunnegi veel.

Head radikaalide püüdjad on sinikad-mustikad, kirsid, kiivid, vaarikad, ploomid ning brokoli, spinat, oblikas, punane paprika. Kes enda vastu eriti lahke on, maiustab kookospähklitega. Neis on palju seleeni, mis on tugevaima püüdjavõimega mineraal. Kes veel hästi magab ja ennast võimetekohase vaimse ja kehalise tööga tegusana hoiab, on enda kasuks palju teinud.

Vananemine kui loomulik protsess, mida saab teadlikult suunata-juhitada

Üks Jaapani uurimus tõestas veenvalt, et pidev hoolitsus ajude verevarustuse eest aitab ennetada vaimset langust. Just liikumine nii töökohal kui vabal ajal teeb head. Ka kerged pingutused on paremad kui jõudeolek. Hiljemalt 30-35. eluaastal tuleks tõsiselt oma tervisliku seisundi üle mõtisklema hakata. Mis seisma jääb, see roostetab.

Mitte vähem tähtis on vaimne liikumine. Oma vaimu liikvel hoidvad vanurid saavad iseendaga palju paremini hakkama, ega sõltu nii kiiresti kõrvalisest abist, kui kehaliselt ja vaimselt väheliikuvad.

Tegelikult peaks igas vanuses inimene olema õnnelik, kui tema huvi vastassoo vastu ei ole raugenud. Samas näitab tendents, et seksuaalelust hoiduvaid 30-45aastaseid ei ole enam erandlik nähtus: naised ei jõua orgasmini; mehed ejakuleerivad liiga ruttu,seks muutub kohustuslikuks rituaaliks ilma naudinguta. 1992. a pandi New Englandis käima nn Centenarian Study, so 100aastaste uurimine, mis nüüd on laienenud ka Euroopale ja Jaapanile. Saadi kinnitus, et enamik neist jõudis kõrgesse ikka traditsiooniliste vananemisvaevusteta ja et nad surevad tavaliselt äkki, kas siis ootamatult grippi, südamepuudulikkusse või nakkushaigusse. Eluaeg nad on olnud kehaliselt ja vaimselt aktiivsed, neil on olnud normaalne kehakaal, pruukisid tagasihoidlikult alkoholi või olid täiskarsklased, enamik pole kunagi suitsetanud. Torkas silma, et nad on olnud dominantsed isiksused, kes on elu ohjad kindlalt oma käes hoidnud: said meisterlikult jagu stressist ja ajutistest madalseisudest. Neil jätkus huumorimeelt ka täbarates olukordades.

Kokkuvõtteks oma tähelepanu peaks suunama preventiivsele meditsiinile, sest sellele kulutatud raha on investeering ja vähendama tohutuid kulutusi järjest kallinevale "remontivale" meditsiinile.

Täispika artikli leiate Terviselehest.