Istumishaigus – loobu toolist ning elad kauem!

KAALUABI: Unistad trimmis lihastest, vähemast valust, saledamast kehast ning pikast ja tervest elust? Loe järgnevat ning loobu toolist oma istumise all.

Istud praegu ja loed seda teksti, siis on sinu elu ohus. Ammu on teada, et pikaajaline istumine mõjub tervisele halvasti. Kui istud pikalt paigal, vähendad oma elu mitu aastat. Suureneb südame-veresoonkonna haiguste risk, diabeedi, ülekaalu ning enneaegse surma oht. Kui istumises aga pause teed, vähenevad riskid.

Viimase 10 aasta jooksul on teadlased leidnud, et istuv eluviis iseenesest on riskifaktor. Ka need, kes iga päev treenivad, ei saa end kindlalt tunda kui ülejäänud osa päevast veedad istudes või lamades. Ehk pidevat istuvat eluviisi ei kompenseeri ka tund trenni päevas, sest igapäevane lihastekasutus ei ole piisav. Kui me ei kasuta oma suuri lihasgruppe nagu näiteks jalalihaseid, väheneb nii rasvapõletus kui ka erinevate hormoonide vabastamine kehas. Selle tulemusena tõuseb meie kehakaal, suureneb veresoonkonnahaiguste risk ning häired ainevahetuses.

Uuringud ei soovita järjest istuda rohkem kui 20-30 minutit. Enamik lääne inimesi istub päevas aga keskmiselt 9 tundi, magab 8 tundi ning on veidi aktiivsem kuus ja pool tundi päevas ning pool tundi aktiivsem, jalutades või trenni tehes. Kui suurendad oma aktiivset osa päevast, on tervislikum kui treenida pool tundi kauem. Seepärast on kõige olulisem vähendada just istumise osa.

Seepärast on tervislikum ka ühistranspordiga liikumine kui autoga, sest siis on ikka vaja kõndida peatuseni, seal seista ja oodata ehk istumise asemel teed sa madala intensiivsusega tegevust. Kui suudad vähendada istumise aega päevas kahe tunni võrra, on see väga tervislik.

Ajalooliselt on inimene ju tegelikult vähe istunud, kuid viimase 100 aasta jooksul oleme hakanud üha pikemalt istuma. Sellest on arvatavasti põhjustatud ka valud turjas, seljas. Toolil istudes vajume veidi kokku ning käed ja õlad töötava asendis, mis ei ole tegelikult ergonoomiline. Kõige rohkem kurnab see tegelikult aga hoopis selga, põlvi, puusi ja kõhulihaseid. Probleemi parimaks lahenduseks on tõusta püsti ja töötada seistes. Nii on selgroog kõige loomulikumas asendis. Lisaks piisad ka pinges lihastesse tekkivast piimhappest. Seda tunned peale pikka istumist, kui keha annab märku, et tal on vaja hirmasti püsti tõusta. Kui seda teed, paraneb ka enesetunne. Püsti seismine aitab kehal kergemini vabaneda jääkainetest.

Seistes liigutad sa tegelikult ennast, kõikudes kogu aeg küljelt-küljele. See on alateadlik liigutus, sest keha tahab kogu aeg liigutada selja- ja jalalihaseid, et pumbata ringi verd. Meie kehad ei ole tehtud istumiseks vaid madala intensiivsusega tööks.

Istumishaiguse tunnused:

• Ülekaal

• Pinges lihased ning lühenenud puusalihased

• Kasvab vererasva ja veresuhkru tase

• 2-tüübi diabeet

• Südame-veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, infarkt, insult

• Habras luustik

Tõuse püsti ja kaota pool kilo kuus:

Seistes kulutad sa istumisega võrreldes kaks korda nii palju kaloreid. Kui jätkata söömist samamoodi nagu seni, kuid vahetada 2,5 tundi istumist päevas seismise vastu, kaotad kuus pool kilo rasva.

Istumise vähendamiseks:

• Ühistranspordis — ole viisakas ning paku teistele istet. Harjuta oma lihaseid, proovides seista liikuvas transpordis ilma toeta.

• Jõusaalis — eelista soojendusel käimislinti ratta või sõudeergomeetri asemel. Vaheta ka istuvas asendis tehtavad harjutused nende seadmete vastu, kus saad seda teha hoopis seistes.

• Tööl — kui sul on kõrgusesse reguleeritav laud, siis tee osa päevast seistes. Kirja saatmise asemel mine ise oma kolleegide juurde. Tõuse iga 30 minuti järel püsti ning liigu natuke.

• Kodus — armasta kodutöid. Kombineeri lõbu kasulikkusega ehk pane diivani kõrvale hantlid, tõuse vahel püsti ning tee nendega harjutusi. Televiisorit vaadates kasuta oma crosstrainerit. Kellegi hüüdmise asemel mine ise tema juurde. Võta omale koer, kellega oled sunnitud kogu aeg jalutama minema.

Allikas: Expressen.se