Jalavaevused ootavad leevendust

 (2)
Jalavaevused ootavad leevendust
Hoolitsege oma jalgade eest, sest nemad kannavad teid läbi elu.FOTO: REPRO

Jalad peavad meid läbi elu kandma, ja kui nad meile häda teevad, siis märkame seda kohe. Kõige laiemalt levinud vaevustele leidub aga ka leevendust.

- Liighigistamine. Jalgade liighigistamise korral tuleks eriti hoolikalt valida ja hooldada sokke-sukki ning jalanõusid. Abiks on ka apteegis müüdavad pesemisvahendid, mis on nõrgalt happelised. Sellega pestes jääb jalgade nahale happeline kiht, mis takistab bakterite kasvu ja vähendab higi halba lõhna. Higistamist aitavad vähendada jalgadele mõeldud antiperspirandid, jalaspreid või -geelid. Ebameeldiva lõhna vastu aitab pulverisaatoriga lõhnastaja või talkpuuder, mis sisaldab alumiiniumkloriidi.

- Varbavahede haudumine. Selle vältimiseks kasutage lambavilla. Hauduma läinud varbavahedesse pannakse tükike lambavilla, mis imab niiskust ja hoiab varbad üksteisest eemal. Ka jalatalk seob piisavalt niiskust.

- Kõva nahk, lõhed, konnasilmad. Sageli esinevad jalataldadel ja varvastel kõvastused, kannalõhed ja konnasilmad. Liiga kuiv nahk muutub kõvaks ja pahkub kergesti, võivad tekkida nahalõhed. Need tekivad tavaliselt päkale, kannale või mõne varba küljele.

Kõvastuste põhjustajaks võivad olla liiga kitsad jalanõud, jalalabade ning varvaste väärasendid, kuiv nahk ja liigne kehakaal. Kõvastus võib vähehaaval suureneda, kuni päkaalust katab lõpuks suur ja lai kollakas ala. Kreemitage seda piirkonda iga päev, kuid kõvastuste hõõrumine metallriivi või raspliga ei ole alati edukas ning võib kahjustada nahka ja tekitada haavandeid.

Seotud lood:

Liigsarvestumist ja lõhenemist on võimalik ära hoida rasvase ja soovitatavalt uureat sisaldava kreemiga. Tugeva kõvastuse hooldamiseks kasutage salitsüülhapet sisaldavat salvi.

Kreemid ja salvid imenduvad nahka paremini, kui jalgu enne vees leotada.

Konnasilmadest on tavaliselt võimalik vabaneda neid esmalt leotades ja siis ettevaatlikult eemaldades. Konnasilm muutub põletikuliseks, kui jalats hõõrub või surub ühele ja samale kohale.

Konnasilma ülemine osa tuleb ettevaatlikult eemaldada ja panna peale vastav plaaster.

- Jalaseened. Nahaseeni leidub üldkasutatavates saunades, ujulates ja duširuumides, kui neid piisavalt ei desinfitseerita ning need põhjustavad naha ja küünte kahjustusi.

Külastades üldkasutatavaid pesemiskohti, võiks kanda basseinijalanõusid. Jalaseene võime saada, kui kanname võõraid kingi (ka külalistele mõeldud susse) või second-hand’ist soetatud jalanõusid.

Jalaseent ravib nahaarst. Kergematel juhtudel määratakse paikne ravi salvi abil. Mõnikord aga tuleb abi otsida tablettidest. Jalaseenega nakatumise vältimiseks kasutatakse desinfitseerimisvahendit Cutasept FP.

- Sissekasvanud küüs. Sissekasvanud küüs võib põhjustada põletikku, valu ning tekitada haavandi. Kõigepealt selgitage välja, mis on küüne sissekasvamise põhjus. Kui suur varvas on deformeerunud, olles pöördunud teiste varvaste suunas nurga alla ja jala siseküljel on suurenenud nukk, on küüntel kalduvus lihasse lõikuda.

Mõnikord on aga suure varba küüs lihtsalt liiga suur või kasvab lihasse vale küünelõikuse tagajärjel. Lisaks võivad seda põhjustada ka liiga kitsad kingad, eriti kui neid kanda pikka aega.

Varbaküüsi ei tohi lõigata ka liiga lühikeseks, siis jäävad varbad kaitseta. Lõige olgu servast serva võimalikult sirgjooneline, nurki maha lõikamata. Eelistage lõikamisel kõverate otstega küünekääre. Et lõigatud küüs ei lõhuks sukki, viilitakse küüneservad siledaks. Papist viil on vähem kare kui metallist, seepärast on kasutamiseks sobilikum.

- Valgvarvas ja suurvarbanukk. Kui suur varvas kõverdub jala välisserva suunas, on selle põhjuseks labajala lihaste ja sidemete nõrkus, mille tagajärjel talla ristvõlv lameneb. Moodustub luukoeline muhk pöia siseküljel. Seda põhjustab sageli liigne kehakaal ja ebasobivate jalatsite kandmine.

- Haamervarbad. Kõrge kontsaga jalatsite kandmisel langeb keharaskus rohkem jala esiosale, jala ristvõlv aja jooksul lameneb. Varbad kõverduvad, tekivad valulikud nahapaksendid.

Tavaliste jalatsite kandmine võib osutuda võimatuks, vaja on suurema numbriga või spetsiaalselt jalale tehtud jalatseid. Varvaste asendit korrigeeritakse polstri või lahase abil.

- Lampjalg. See on pöia piki- ja ristvõlvide lamenemisest tingitud kaasasündinud või omandatud moondumine. Lampjalg põhjustab pärast kestvamat kõndimist või seismist valu.

Lamendunud pöiavõlvi hoidmiseks normaalsel kõrgusel kasutatakse tallatugesid, mida kantakse pidevalt jalatsi sees. Müügil on ka ortopeedilised, talda toetavad jalatsid.

- Säärte veenikomud. Säärtel on tihti näha veenilaiendeid – veenikomusid, mis võivad tüsistuda veenitromboosiga ning tekkida võivad isegi haavandid. Nende puhul toimivad hästi tugisukad või -põlvikud, mis takistavad veenilaiendite edasiarengut ja tüsistuste teket.

- Tursed. Kui teie jalad on sagedasti turses, on see enamasti seotud südame-veresoonkonna probleemidega ning abi saate sel puhul arsti käest.

Abiks jalgadele

Andke jalgadele puhkust. Jalad on pidevalt koormatud, olgu siis seismisest, kõndimisest või pingest, mida tekitavad kinnised jalatsid.

Jalatsid tuleks valida jalgadest veidi suuremad. Tavaliselt on mass-toodangus valmistatud jalatsid ühesuurused, jalad aga seda pole. Seepärast peaks enne ostmist proovima mõlemat jalatsit. Need ei tohiks kusagilt pigistada. Naiste kontsad ei tohiks olla liiga kõrged ning raskuspunkt asetsegu täpselt kontsa keskel.

Aeg-ajalt andke jalgadele võimalus olla mugavas, talda toetavas kodujalatsis.

Kasulik on ka varvaste sirutamine, nende venitamine näppudega ja massaaž. Hästi toimib tennisepall, mida jala abil põrandal rullida. Seda võib teha ka näiteks telerit vaadates. Kõndige vaibal paljajalu ühes suunas varvastel, tagasi aga kandadel. Suvel püüdke olla võimalikult palju paljajalu.

Õhtul võite jalgadele teha vanni ning pärast seda mõne minuti tallamassaaži.

Kui jalad pole nähtavalt mustad, piisab jaheda veega pesemisest. Määrdunud jalgade pesemiseks aga on kindlasti vaja sooja vett, harja ja pesemisvahendeid. Pärast pesemist kuivatage jalad hoolikalt, sest niiskus soodustab seente levikut ja nahahädade teket.

Üle poolte inimestest kannatab naha kuivuse all. Üha rohkem tuleb juurde nahka kahjustavaid allergeene. Allergia võib tekkida mõne pesuvahendi, aga ka sukkade ja jalatsinaha parkimisel kasutatud ühendite suhtes.

Jalavannid mõjuvad lõõgastavalt. Samas ei tasu pidevalt kasutada vaid kuuma vannivett. Leige või pigem külm vesi ergutab vereringet. Tilgutatage vette eeterlikke õlisid – lavendlit, tüümiani, rosmariini ja vannitage 10−15 minutit.

Liighigistamise vastu aitab hästi näiteks meresoolavann, mida tuleks teha iga päev nädala jooksul. Jalad loputatakse pärast seda ja kreemitatakse näiteks teepuuõli sisaldava kreemiga.