Jõetus, nõrkus või hoopis närvilisus, kas probleemid kilpnäärmega?
Inimese organism vajab toimimiseks paljude tegurite harmoonilist koostööd. Üheks selliseks teguriks on kilpnääre, mis toodab üliolulisi hormoone. Kuna igapäevaselt kuuleb kilpnäärmest infot pisut vähem, kui näiteks südame tervise kohta, siis toome välja olulisemad kilpnääret puudutavad teemad. Tasuks siiski meeles pidada, et kilpnäärme haiguste diagnoosimine võib olla üsnagi keerukas ja kui esinevad muret tekitavad sümptomid, tuleb esmalt kindlasti pöörduda arsti poole.
Mis on kilpnääre ja kus see organismis asub?
Kilpnääre on kaela eesosas paiknev liblikakujuline elund, mis toodab organismi ainevahetuse kontrollis osalevaid hormoone — türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3), mis satuvad vere kaudu keha rakkudesse. Kilpnäärme hormoonid on äärmiselt olulised valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, loote arengus ja kasvus ning paljudes teistes organismi funktsioonides.
Kuidas kilpnäärme hormoone saadakse?
Kilpnäärme hormoonide tootmiseks ja normaalseks talitluseks on vaja mikroelementi joodi, mida inimene saab valdavalt toidust ja põhjaveest. Kilpnäärme hormoonide sünteesimist reguleeritakse ja hoitakse range kontrolli all ajuripatsis (hüpofüüsis) toodetud kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) abil:
- Kui T3 ja T4 tase veres on liiga madal, vabaneb rohkem TSH-d, mis omakorda paneb kilpnäärme rohkem hormoone tootma.
- Kui T3 ja T4 tase on aga liiga kõrge, vabastatakse vähem TSH-d, mistõttu kilpnäärme hormoonide tootmine väheneb.
TSH ongi kilpnäärme uurimiseks esmane vereanalüüs.
Mida tähendab kilpnäärme üle- ja alatalitlus?
Kui kilpnääre toodab hormoone liiga vähe (hüpotüreoos ehk alatalitlus) või liiga palju (hüpertüreoos ehk ületalitlus) võivad ilmneda erinevad vaevused. Nende tähelepanuta jätmine võib hiljem avalduda südame-veresoonkonna haiguste, kehvveresuse, osteoporoosi või muude haigustena. Stress ja ülepinge võivad mõjutada kilpnäärme tööd kuni talitlushäirete tekkimiseni, kuid samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärme haiguse sümptomid. Kilpnäärme haigused esinevad naistel sagedamini kui meestel.
Millal kahtlustada kilpnäärme probleeme? Millised on sümptomid?
Kilpnäärme alatalitluse korral organismi ainevahetus aeglustub, soojatootmine väheneb, söögiisu ning külmataluvus halvenevad. Alatalitluse sümptomid võivad olla erinevad: nõrkus, jõuetus, väsimus, kuiv ja kare nahk, laugude turse, külmatunne, juuste karedus, mäluhäired, kõhukinnisus, vaatamata isu vähenemisele kehakaalu tõus jne. Naistel võib esineda menstruaaltsükli häireid, probleeme rasestumisega ning raseduse katkemisi. Sagedaseim hüpotüreoosi põhjus on kilpnäärme autoimmuunhaigus (autoimmuuntüreoidiit), mille korral kilpnäärme põletik on põhjustatud inimese enda immuunsüsteemi poolt.
Kui kilpnääre talitleb ülemäära aktiivselt ja verre satub liiga palju hormoone, tekib kilpnäärme ületalitlus. Ainevahetus kiireneb, tekib halb soojataluvus, inimene eelistab riietuda kergelt ja olla jahedas keskkonnas. Juhtivad sümptomid on ärrituvus (nutuvalmidus), närvilisus, emotsionaalne tasakaalutus. Tavaliselt esineb suurenenud söögiisu foonil kehakaalu langus, südamepekslemine, “sisemine värin“, soojad niisked käed, juuksed on õhukesed ning haprad, võib esineda lihasnõrkust jne.
Kuidas saab kilpnäärme seisundit kontrollida ja millal tasuks seda teha?
Kilpnäärme kontrollimiseks on mitmeid võimalusi, üheks neist on vereanalüüsidel põhinev uuring. Kui on soov saada ülevaade kilpnäärme funktsioneerimisest või kui on kahtlus kilpnäärme talitlushäirele, on esmane vereanalüüs TSH. Põhjalikumaks kilpnäärme töö hindamiseks tuleks lisaks TSH-le kontrollida ka teisi kilpnäärme talitluse näitajaid, milleks on FT4 (vaba türoksiin) ja kilpnäärmehaiguste autoimmuunse põletiku marker anti-TPO.
Need analüüsid on SYNLABi laboriarstid koondanud Kilpnäärmepaketti. Esmane kilpnäärme näitaja TSH analüüs kuulub ka Terviseriski paketti. Lisainfo laborianalüüside pakettide ning nende tellimise kohta leiab patsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE. Analüüside tulemused saab teada samast portaalist. Soovi korral saab tellida SYNLABi laboriarsti konsultatsiooni enne ja/või pärast analüüside andmist. Laboriarst selgitab analüüse, koos vaadatakse üle tulemused ja laboriarst annab soovitusi järgmisteks sammudeks.
