Just sel ajal tuleb lapse toitumisele eriti palju tähelepanu pöörata


Just sel ajal tuleb lapse toitumisele eriti palju tähelepanu pöörata
Foto: Pexels

Mitmekesise toitumise rolli inimese tervisele ei ole võimalik ülehinnata — meie immuunsüsteem sõltub 80 protsendi ulatuses ainevahetusest. Eriti oluline on toitumisele tähelepanu pöörata lapse esimesel kolmel eluaastal, mil kujuneb välja tema immuunsüsteem. Ajal, mil laps hakkab sööma samamoodi kui ülejäänud perekond, kipuvad vanemad unustama, et lapse vajadused energia ja toitainete osas on teistsugused kui täiskasvanul.

Lapse magu on täiskasvanu omast umbes viis korda väiksem, mistõttu peab ta iga lusikatäiega saama oluliselt rohkem mineraal- ja toitaineid, näiteks 7 korda rohkem D-vitamiini, 5,5 korda rohkem rauda, 4 korda rohkem kaltsiumi ning 3 korda rohkem kasulikke rasvhappeid. Aptamili poolt hiljuti läbiviidud veebiseminaril rääkisid kolme lapse ema Mirjam Hunt ja toitumisnõustaja Teele Teder, millised kasulikud toitained võiksid olla lapse toidulaual, et hoida tema ainevahetus ja seedesüsteem töökorras.

Kaltsium teeb luud tugevaks

Vanasõna selle kohta, et väikelaps peab kindlasti piima jooma, et luud tugevad oleksid, vastab igati tõele. Piim sisaldab kaltsiumi, mis on vajalik lihaste ja närvisüsteemi normaalseks töötamiseks ning aitab vererõhu taset reguleerida. Kui laps ei saa oma kaltsiumivaru korralikult täidetud, võib see mõjutada tema luude tugevust ja arengut. Lapse jaoks on kaltsium oluline veel hammaste normaalseks arenguks, samuti võivad pidevast kaltsiumipuudusest välja areneda erinevad käitumisraskused.

Seotud lood:

Kuni kolmeaastane laps peaks päevas saama umbes 500 mg kaltsiumi. Head kaltsiumiallikad on peamiselt piimatooted: näiteks üks juustuviil sisaldab 112 mg ning pool klaasi naturaalset jogurtit umbes 207 mg kaltsiumi. Kohupiim on samuti hea kaltsiumiallikas, aga tuleks vältida liigselt magusaid kohupiimamaiuseid. Kaltsiumi saab ka pähklitest ja seemnetest. Väiksematel lastel tasub terveid pähkleid süües olla ettevaatlik, et need kurku ei satuks. Purustatuna sobivad nad väga hästi erinevate toitude juurde.

Toiduga on raske D-vitamiini kätte saada

Selleks, et kaltsium saaks organismis imenduda ja oma tööd teha, peab lapsele andma kindlasti D-vitamiini. D-vitamiini peamine ülesanne ongi kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine, mis tähendab, et ta on oluline lüli luude ja hammaste normaalses arengus. Kui lapse organismis on liiga vähe D-vitamiini, siis ei imendu kaltsium korralikult ning sellest tekivad erinevad arenguprobleemid. Lisaks sellele võib suureneda lapsel tõenäosus haigestuda ülemiste hingamisteede haigustesse.

D-vitamiini rikkad toidud on rasvarikas kala, või ja muna, aga üldiselt ei ole võimalik ainult toidust D-vitamiini normi kätte saada. D-vitamiini saab ka päikese käes viibides, aga Eesti kliimas ei kesta selline päikeserohke aeg piisavalt kaua.

Kõik rasvad ei ole head rasvad

Rasvhapped hoolitsevad südame ja silmade heaolu eest ning nad on vajalikud selleks, et erinevad koed ja aju korralikult areneksid. Samuti on rasvhappeid vaja selleks, et organism saaks A-, D-, E- ja K-vitamiine omastada. Olulisimad rasvhapped on Omega-3 ja Omega-6, mida laps peaks saama vastavalt 700 mg ja 7000 mg päevas. Rasvhappeid saab väga hästi kätte näiteks kalast ja teistest mereandidest. Väikelaps võib juba alates seitsmendast elukuust kaks korda nädalas meresaadusi süüa ning võimaluse korral tasub alati eelistada kohalikku mageveekala.

Siiski tuleb arvestada ka sellega, et kõik rasvad ei ole head rasvad. Tuleb valida tooteid, mis sisaldavad Omega-3 rasvhappeid ning pigem vältida neid, kus on palju küllastatud rasvhappeid ja transrasvu. Küllastunud rasvhappeid leidub erinevates loomsetes rasvades ja piimatoodete rasvades ning transrasvu on küllaga paljudes maiustustes, pagaritoodetes ja õlis küpsetatud toodetes.

Laps vajab rauda

Täiskasvanud ei mõtle tihti sellele, et iga lapse poolt söödud lusikatäis peab sisaldama rohkem toitained kui täiskasvanul. Väikelaps peab päevas saama umbes 8 mg rauda. Aptamili poolt läbiviidud uuringust selgus, et vaid 1 protsendi ulatuses Eesti lapsevanemaid teab, et lapsel on suurem rauavajadus kui täiskasvanul. Raud aitab lihastel normaalselt toimida ning annab jõudu punaverelibledele, mis kannavad hapnikku kõikidesse organitesse.

Loe veel

Rauavaegus võib endaga kaasa tuua erinevaid haigusi ning võib põhjustada ka füüsilist kui ka vaimset mahajäämist. Rauapuudusele viitab kahvatu nahk, kuivad juuksed ja kergesti murduvad küüned. Lisaks võib rauapuuduse tagajärjel laps süüa mittesöödavaid asju nagu liiva, mulda või lausa kriiti.