Hoiakuid lõunauinakute suhtes võib leida seinast seina ning neid kujundab osaliselt ka ajastu. Inglaste puhul saab näiteks tuua ühe äärmusena Margaret Thatcheri ja teisena Winston Churchilli. Raudne Leedi magas öösiti vaid neli tundi ning ei teinud päeva jooksul lisauinakuid, kuid Churchill armastas teha päeva keskel paaritunnise uinaku ning pärast tegusat päeva läks uuesti magama kesköö paiku.

Churchill on öelnud: “Loodus pole loonud inimkonda töötama kella kaheksast hommikul kuni keskööni ilma õndsa unustuse värskenduseta vahepeal, mis isegi siis, kui see kestab vaid 20 minutit, on piisav, et uuendada kõiki eluliselt tähtsaid jõude.”

Uinaku pikkus ja une tüüp kindlal eesmärgil

Lõunauinaku pikkus ning une tüüp aitavad parandada kindlaid tegevusi. Näiteks aitab 20-minutiline ehk 2. staadiumi uinak parandada erksust, keskendumisvõimet ja motoorseid oskusi (näiteks trükkimise või klaverimängimise) õppimise tõhustamiseks, samuti tõstab see tuju. Sellise uinaku puhul võib võtta enne magama minemist tassikese kohvi — kuna kofeiin hakkab mõjuma alles 20–30 minuti pärast, siis hakkab see toimima just siis, kui olete ärkamas.

Kui magada rohkem kui 20 minutit, aitab uinak tugevdada mälu ja suurendada loomingulisust. 30–60 minutit kestev aeglaste ajulainetega uinak aitab kaasa otsuste tegemise võimele, sõnade meeldejätmisele ja juhiste meeldetuletamisele. 60–90-minutilise uinaku puhul võib esineda ka REM-und ning see aitab luua ajus uusi ühendusi ning paremini lahendada loomingulisi probleeme.

Lõunauinakute puhul peetakse oluliseks, et selle kestus ei ületaks 45 minutit, sest sellisel juhul võib vajuda sügavasse unne ning sellest ärkamine võib tekitada unesegadust. Sellega aga kaasneb uimasus ning üldiselt ebameeldiv tunne, mis võib kesta kauem kui pool tundi.

Päevauinaku hüved

Lõunauinakud aitavad taastada ja suurendada erksust ja töövõimet, lisaks väheneb vigade tegemise tõenäosus. Näiteks leidis NASA uurimus sõjaväepilootide ja astronautide hulgas, et 40-minutiline uinak parandas katsealuste sooritusvõimet 34% ja erksust üle 50%. Uurimus, kus üks piloot pidas 60-minutilist uinakut, kuni kaaspiloot juhtis lennukit ise, leidis, et tunnine uinak parandas erksust kuni 10 tunniks. Eelmisel aastal avalikustatud Harvardi ülikooli uurimus aga näitas, et 45-minutiline uinak parandab õppevõimet ja mälu. Lõunauinak vähendab ka stressi ja südamehaiguste, infarkti ning diabeedi tekke ohtu. Lisaks füüsilistele hüvedele on uinaku tegemisel ka psühholoogilisi kasusid — see on justkui mini-puhkus, mis pakub lõõgastust ja värskemat enesetunnet.

Uinak on tõhus isegi siis, kui see jääb lühikeseks. 2008. aastal Düsseldorfis tehtud uurimuses selgus, et uinak võib tööle lülitada mäluprotsesse, mis aga jäävad efektiivseks isegi siis, kui magatakse vaid paar minutit. Eelmisel aastal tõestas brittide uurimus, et isegi mõtlemine eelseisvale uinakule langetab vererõhku.

Milline uinak mõjub kõige paremini?

Optimaalse uinaku kujundamiseks tuleb mõelda sellele, kas on tahetakse lihtsalt natukene magada või unepikkusega mõjutada kindlaid omadusi-oskusi. Seejärel tuleb valida kõige parem aeg uinakuks. On ilmselge, et kõigil inimestel pole võimalik lõunauinakut teha siis, kui nad heaks arvavad, kuid näiteks vabal päeval tuleks arvestada oma keha eripära.

Kõige lihtsam moodus määrata uinaku aega on teha selgeks, kas tegu on öö- või hommikuinimesega. Kui sul oleks aega terve päev vabalt planeerida, siis mis kell sa ärkaksid ning mis kell läheksid magama? Kui oled hommikuinimene, siis kipud ärkama varakult — näiteks kella 6 paiku — ning lähed magama 21–22 paiku. Sellisel juhul sobiks sulle lõunauinak kella 13–13.30 ajal. Ööinimesed aga ärkavad pigem 8–9 ajal ning lähevad magama pärast keskööd, sellisel juhul oleks uinak kõige parem teha 14.30–15 ajal.

Lisaks eelmainitule tuleb pidada silmas, et ruum, kus uinakut teed, poleks liiga soe. Samuti peaks toas olema pime (selleks võib kasutada ka silmaklappe) ja rahulik. Peale tasub võtta õhuke tekk, et langeva kehatemperatuuri tõttu liiga külm ei hakkaks.