Kuigi hambaid pesevad kõik ning valdavad seda oskust enda meelest hästi, on ometi palju neid, kes tulevad hambaarsti juurde valutava hamba või veritsevate igemetega. Tegelikkuses peaks olema võimalik õige suuhügieeni ja toitumisharjumustega hambamured eemal hoida. Seetõttu on oluline, et patsiendid oleksid teadlikud sellest, mida, kuidas ja miks tegelikult oma hammaste jaoks tegema peaks.

Kaariest soodustavad süsivesikud

Suus elavatest meile teadaolevast 500-600 eri liigist mikroorganismidest enamik on küll ohutud, kuid leidub siiski ka kahjulikke mikroobe, mis on võimelised haakuma hamba sileda pinna külge ja seal paljunema, toitudes suus leiduvatest süsivesikutest ja muutes need happeks. Happed kahjustavad hambaemaili, mis muutub „pehmeks“. Ebapiisava suuhoolduse puhul hakkab hambasse moodustuma auk, pannes alguse hambakaariesele. Bakterid peavad augu söövitamiseks saama üha uusi süsivesikuid, mis suurendab happerünnakut ning see omakorda süvendab auku. Kaaries on Eestis enimlevinud haigus üleüldse — Tartu Ülikooli teadlaste väitel põeb seda Eestis 83-100% elanikkonnast.

Hambaid pärast sööki pesta ei tohi

Siit tuleneb ka Eesti inimeste seas väga levinud eksimus, kus pärast sööki tõtatakse hambaid pesema. Söömine ja näksimine põhjustab suus happerünnaku, muutes hambapinna pehmeks. Kui nüüd hambaid harjata, kahjustame hambavaapa. Elu näitab, et sellisel moel kahjustunud hambaid esineb patsientidel tihti — kõik väga hoolsad hambapesijad, aga valel ajal, vale pastaga ja vale pesemistehnikaga. Vahetult pärast toidukorda on soovitatav närida ksülitooli sisaldavat suhkruvaba närimiskummi. Söömise ja hambapesu vahele peab jääma vähemalt 30 minutit.

Parodontiit saab alguse juba kolmekümnendates eluaastates

Igemehaiguste algavaid ja mõõdukaid vorme võib leida suurel osal vanemaealisest elanikkonnast. Raskemaid vorme esineb harvem, ent sel juhul võib alguse saada juba kolmekümnendates eluaastates või suisa lapse- või puberteedieas. Patsient ei pruugi haigust kohe tajuda, kuna kaebused ei teki alati kohe. Ka parodontiidi põhjustajaks on suus leiduvad bakterid, mis paljunevad ja elunevad nendel pindadel, kuhu hambahari ei ulatu. Sinna ladestuvad ka süljes leiduvad mineraalained, tekitades põletiku juurde hambakivi. Tasapisi hakkab hävima hambakinnitusaparaat, mis hammast lõualuus kinni hoiab, ning viib hammaste liikumiseni. Hambakivi ei ole võimalik tavalise pesemisega eemaldada, mistõttu tuleb aegsasti ja regulaarselt, soovitavalt 1-2 korda aastas pöörduda puhastamiseks hügienisti või hambaarsti juurde.

Õige hambahoolduse ABC

Õige suuhügieeni tagamisel tuleb appi kolmesammuline hammaste ABC, mis koosneb hambaharjast, hambaniidist ja keelekaabitsast. Hambaid tuleb harjata hommikul ja õhtul vähemalt 2 minutit pehme „soft“ harja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga. Harja tuleb hoida sõrmedega kergelt nagu sulepead — liiga tugev harjamine kahjustab igemeid ning võib põhjustada hambakaelade paljastumist. Harjased peavad olema hambapinna suhtes 45-kraadise nurga all nii, et äärmine harjaste rida ulatub puhastama ka igemeserva alt.

„Valgendavaid“ pastasid ei tohiks kasutada rohkem kui kord nädalas, kuna on abrasiivsed ja kahjustavad hambapinda, omamata samas tegelikku valgendavat efekti. Vähemalt kord päevas tuleb kasutada hambaniiti, mis aitab eemaldada bakterid sealt, kuhu hari ei ulatu. Keelekaabits aitab eemaldada baktereid keele pinnalt. Lisaks aitab hammaste eest hoolitseda suuvedeliku kasutamine pärast hammaste pesemist ja suhkruvaba ksülitooli sisaldava närimiskummi kasutamine pärast söömist.

Hammaste tervise kuust

Kliinik 32 eestvedamisel novembris toimuva hammaste tervise kuu eesmärk on tähtsustada õiget suuhügieeni ning juurutada õigeid võtteid eestlaste suuhügieeniharjumustes. Hammaste tervise kuule pühendatud koduleht www.kliinik32.ee/ABC jagab lihtsaid ja konkreetseid juhiseid õige suuhügieeni osas ning jääb üles ka edaspidi aasta läbi.

Tallinnasse Solarise keskuse ette püstitatud 2,5m kõrgune hambainstallatsioon andis „linnabakterite“ ees alla kõigest kahe nädalaga, näidates ilmekalt, mis juhtub hoolitsemata hammastega. Koostöös Delfiga toimus fotokonkurss Eesti kõige ilusamate ja tervemate naeratuste leidmiseks. Kliinik 32 hügienistid külastasid novembrikuus ettevõtteid ja asutusi, kus rääkisid lähemalt õigest suuhooldusest. Kliinik 32 ja Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna Stomatoloogia Kliiniku koostöös korraldatud uuringu tulemused eestlaste teadmistest ja harjumustest hammaste eest hoolitsemisel selguvad järgmise aasta alguses.

Tempokates Hambaaeroobika videotes teeb soovitavatest võtetest ja vahenditest lõbusa ülevaate Hamba-Mari www.youtube.com/Hambaaeroobika.