Miks ma siis ennast varem ei testinud? Eks ikka sellepärast, et borrelioosi puhul loetakse ju esmasümptomiks nahal olevat punast laiku. Kus iganes meditsiinilises asutuses ma oma hädadele vastust leida ei üritanud ning vihjasin tagasihoidlikult puukborrelioosile, küsiti mult ikka ja jälle vastu: kas punane ring oli? Aga mina ei tea, et mul oleks üldse puukigi olnud. Rääkimata punetavast laigust. Vaatamata laiguta minevikule otsustasin siiski testi teha ja see viitas kaugelearenenud puukborrelioosile. Kui olin testi tulemused kätte saanud, siis võtsin koheselt perearstiga ühendust (pärast šokist taastumist muidugi). Perearst määras mulle pikaajalise antibiootikumikuuri, mis kestab veel ning toob mind tasa ja targu normaalsusesse tagasi.

Eks selle borrelioosiga ongi nii olnud, et ta on üritanud mind algusest peale ninapidi vedada — saabus salamisi, kogus vaikselt tuure ja alles hilisstaadiumis hakkas endast märku andma. Ja ikka veiderdades — mõnel päeval oli mul väga halb olla, sest keha valutas absoluutselt igalt poolt ja jõud oli lõppemas. Sealsamas võis juhtuda, et järgmisel päeval oli kõik väga hästi. Nii hästi, et tekkis tahtmine oma selges mõistuses kahelda.

Kui teil on vähimgi kõhklus või lausa olnud kokkupuude puugiga, siis ärge laske haigusel endaga trikke teha ja oma keha laastada ning minge ennast testima. Eestis on selleks hea võimalus Synlabi labor, kus kõige muu testitava hulgas on võimalik teha ka borreliavastaste antikehade (IgM ja IgG-tüüpi) sõeluuringut. Testimiseks pole vaja ei arsti saatekirja ega ka eelnevat konsultatsiooni. Piisab, kui teil on sümptomid, kahtlus ja natuke raha.

Paraku on nii, et pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks eluaegset immuunsust, inimene võib uuesti nakatuda. Samuti puudub puukborrelioosi vastu vaktsiin. Seepärast olge valvsad — kuulake, mis teie kehal öelda on ja usaldage ennast, sest puugid ei halasta.