Kohvi head omadused

Erinevatest teadusuuringutest pärit kokkuvõtted:

• Kui jood ühe tassi kohvi päevas, võid langetada diabeeti haigestumise riski 13% võrra, kuid juues 12 tassi päevas, vähendad seda riski 67% võrra. Kaksteist tassi kohvi!
• Kuus tassi kohvi päevas vähendas eesnäärme vähki haigestumise riski 18% ning agressiivse surmava vähi riski 40%.
• Neli tassi kohvi päevas võib vähendada maksatsirroosi riski kuni 84%.
• Viis tassi kohvi päevas viie nädala vältel hakkas vähendama ajus Alzheimeri tõve tõttu tekkinud kahjustusi, alandades beeta-amüloidide taset veres ja ajus.
• Üks kuni viis tassi kohvi vähendasid Parkinsoni tõve riski 47% ning üle viie tassi päevas vähendas seda veelgi. Selle uuringu kohaselt, mida rohkem päevas kohvi jood, seda madalam on Parkinsoni tõve risk.
• Ning kuigi on palju uuringuid, mis viitavad kohvi kahjulikule mõjule südame-veresoonkonna jaoks, siis samas näitas üks uuring, et naised kes jõid 1-3 tassi kohvi päevas, vähendasid südame-veresoonkonna haigustesse suremise riski 24%.
• Kõrge vererõhk — näitaja, mis oli kohvivastaste peamine argument — on samuti kahtluse alla seatud. Teadusuuringud on aastaid kinnitanud, et kohv tõstab vererõhku, kuid uuemad uuringud näitavad, et kuigi vererõhk algselt tõuseb, siis peale kaheksat nädalat igapäevast kohvitarbimist vererõhk normaliseerub.

Kohvi halvad omadused

Enamused kohviga seotud negatiivsed teadustööd on seotud selle mõjuga närvisüsteemile. Kohv on stimulant ning suurendab stressihormoonide vabanemist, mida säästetakse tavaliselt “võitle või põgene“ tüüpi situatsioonide jaoks. Nende hormoonide kõrgenenud tase veres on märgatav isegi veel tunde peale kohvi joomist. Huvitaval kombel vabanevad need samad hormoonid ka kofeiinivaba kohvi joomisel.

DHEA (dehüdroepiandrosteroon) on neerupealistest pärinev steroidhormoon, mille eritumine kohvi tarbides väheneb. See hormoon vastutab rakkude ja kudede paranemise eest. Samuti parandab see mälu ja kognitiivset funktsiooni, kaitseb stressi vastu ning toetab paljusid füsioloogilisi protsesse.

Kohvi tarbimine vabastab neurotransmitterit nimega dopamiin. See on sõltuvusliku iseloomuga naudinguhormoon, ning kui ajule seda kõvasti võimaldada, siis ei unusta see kunagi selle aine allikat. Peale seda, kui kohvist põhjustatud mõnutunne on möödunud, hakkab aju mõtlema juba järgmise tassitäie peale, nii et kohvisõber võib tunda tungivat vajadust järgmises kohvikus peatus teha, kuigi ta justkui enda arvates isegi mitte ei mõelnud kohvi peale. Selline on dopamiini mõju ajule — see on sõltuvuslikku “ma pean seda saama“ käitumist tekitav hormoon.

Dopamiin võib aga olla ainult üks mitmest kohvisõltuvust tekitavast mehhanismist. Regulaarsetel kohvijoojatel, kes püüavad seda harjumust piirata, esinevad sageli võõrutusnähud, nagu näiteks piinavad peavalud, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, depressioon, ärevus ja kurnatus.

Sellele lisaks kohv:

• suurendab homotsüsteiini taset — suur risk südame-veresoonkonna haigusteks;
• tõstab vererõhku;
• suurendab kolesterooli taset;
• on seotud südame rütmihäiretega;
• suurendab põletikke;
• kahjustab närvisüsteemi;
• sekkub aju neurotransmitterite töösse;
• mõjutab DNA parandamist;
• suurendab neerukivide tekke riski;
• vähendab luude tihedust;
  mõjutab unerütmi;
• on seotud erektsioonihäiretega;
• suurendab refluksi ja kõrvetiste ohtu

Kokkuvõtteks

Kohvil on oma koht ravimina, kuid kui kaua selle kasulik toime kestab? Kui sa leiad, et sõltud kohvist, et saada energiasööst, vaimne selgus ning regulaarne seedimine, võib see olla probleem, kuna need kasutegurid ei pruugi kesta kaua. Õige pea hakkad vajama aina enam kohvi nende “tulemuste“ saavutamiseks, mis viib lõpuks ülestimulatsiooni ja neerupealiste kurnatuseni. Ning nagu see on iga sõltuvuse puhul, lõpptulemusena ei too see meie tervisele enam kasu. Mõningal pool saada olevad rohelise kohvi ekstraktid on lootustandvad ennetava ja ravitoimega vahendina, kuid nende efektiivsuse kohta on vaja teha enam teadustöid. Ideaalne oleks see, kui suudaksime kasutada selle taime kõiki suurepäraseid kasulikke omadusi, ilma negatiivsete kõrvaltoimetega riskimata.

Hea lugeja, kui palju sina kohvi jood?