Ühesõnaga kaaludes laserkirurgiat silmanägemise parandamiseks, tuleks endale meelde tuletada, et iga operatsiooniga kaasnevad ka riskid. Osaliselt saab neid ette ennustada, selleks tehakse eelnevalt mitmeid uuringuid. Kuid alati jääb mingi riski protsent õhku rippuma, 100%-st garantiid ei saa ka paremad arstid. Kahjuks läheb sõnum reklaami rägastikus ja uue ootuses sageli kaduma. Pärast on aga juba hilja.

Näiteks ameeriklased lasevad igal aastal teha üle miljoni laseroperatsiooni hägusa silmanägemise parandamiseks. Operatsioon on kiire ja valutu: arstid lõikavad sarvkestast lapikese välja, suunavad sinna laserkiire ning muudavad sarvkesta, et nägemist teravdada. Kuigi valdaval enamusel patsientidest nägemine paraneb, ei juhtu see sugugi kõigiga nii.

Sellise operatsiooni kõrvalmõjud on topeltnägemine, pimestav valgus või tähed silmade ees. Vahetevahel kaotavad patsiendid nägemise üldse ega suuda ka prillide ega kontaktläätsedega näha nii hästi kui enne operatsiooni. Teistel muutuvad silmad valuliselt kuivaks, vaatamata silmatilkade kasutamisele.

Viimased uuringud Ameerikas näitavad, et erinevate kõrvalmõjude all jääb kannatama 1-5 % patsientidest. Iseenesest on see väike risk, aga arvestades seda, et seal on patsiente miljoneid, tähendab see igal aastal tuhandeid probleemidega inimesi on ka FDA sunnitud nentima. Eestis ei ole arvud nii suured, mis ühest küljest on hea, kuid probleemide ilmnemisel pole teistega oma muret jagada,

Operatsiooni tagajärjel vigaseks jäänud inimeste grupp on koos arstidega teinud ka oma võrgulehekülje SurgicalEyes, et näidata, mida tähendab elu sellest operatsioonist põhjustatud kõrvalmõjudega. Lehele tasub kindlasti pilk peale heita nendel, kes operatsiooni üle mõtteid mõlgutavad.

Näiteks USA Ravimiamet hoiatab tõsiselt silmaoperatsiooni riskide eest ja soovitab lasta teha operatsioon ühele silmale korraga. Ameerika Silmaarstide Akadeemia jõudis hiljuti järeldusele, et laserravi on parim tagasihoidlike, mitte tõsiste nägemishäirete raviks.

Kuidas aga hinnata valitud arsti ja kliiniku kompetentsust? Kuidas teada, kas kõik riskitegurid on ka teile selgeks tehtud?

Möödunud nädalal avaldas arstidest koosnev Ameerika Silmakirurgia Hariduslik Nõukogu uuendatud soovitused silmaoperatsiooni kaaluvatele inimestele, andes sellega tarbijatele informatsiooni ja võimaldades neil otsustada, kas nad on laseroperatsiooniks sobivad kandidaadid või mitte.

1. Kõige olulisem on teada, millised silmaanalüüsid tuleb kõigepealt teha lasta.
Esiteks tuleb teha kindlaks, kas sarvkest liiga õhuke pole ega pupillid liiga suured. Operatsioonijärgselt peab sarvkesta paksuseks jääma vähemalt 250 mikronit. Seega enne operatsiooni peaks see olema vähemalt 500 mikronit. Pimestava efekti ja muude kõrvalmõjude vältimiseks ei tohi laseriga ravitud piirkond kattuda laienenud pupilliga. Seetõttu peavad arstid mõõtma pupilli vähese valguse tingimustes.

2. Lisaks kõrvalmõjudele võib mõni patsient vajada mitut operatsiooni ning mitte igaüks ei saa tagasi ideaalset nägemist. Te ei ole sobiv kandidaat laseroperatsiooni jaoks, kui vajate igal aastal uusi prille või kui te kannatate nägemist halvendavate haiguste all.

3. Laserravi ei aita saada jagu keskea saabumisel tekkivast vajadusest lugemisprillide järele. Selle alternatiivina pakutakse patsientidele välja mononägemise võimalus, mis tähendab seda, et üks silm on keskendunud kaugele nägemisele ja teine lähedale nägemisele. Enne kui selle kasuks otsustada katsetage seda erineva tugevusega kontaktläätsedega. Enamusele inimestele mononägemine sobib, teised ei harju sellega iial ära.

4. Lisaks võiks külastada laserravikeskust, et protseduuriga lähemalt tutvuda, kuulata ühe arsti asemel ka teiste arstide seisukohti ning vestelda kindlasti endiste patsientidega. Võimalike tüsistuste ja kõrvalnätude kohtas saate infot SIIT (ingl.k)

Eesti keeles samast meetodist: Laseriga Eestis