Meditsiinis on olemas selline haru nagu etioloogia — see on teadus haiguste põhjustest. Gripipuhangut seletab see viiruste diversiooniga, vähki aga tõrgetega immuunsüsteemis. Ometi jäävad isegi epideemiate puhul paljud inimesed terveks ning ka onkoloogiliste haigustega ei puutu kaugeltki mitte kõik kokku.
Teadlastes tekitas huvi küsimus: kas haigus valib meid või valime meie teda? Selgus, et valik, kuigi teadvustamata, on ikkagi enamasti inimese teha. Kas te haigestute või mitte, ning kui jah, siis millesse — nohusse, astmasse või radikuliiti, sõltub iseloomust, temperamendist, isiklikest omadustest ning mõtteviisist.
Nii näiteks arvatakse, et egoistil on palju rohkem šansse haigestuda allergiasse või vähki kui altruistil. Kui te ei hoolitse teiste eest ning suhtute neisse vaenulikult, käituvad teie keha rakud täpselt samuti. Ometi saab mikroskoopilisi agressoreid korrale kutsuda mõttejõu abil.
Seda kinnitab väikese ameerika poisi juhtum, kes sukeldus pea ees arvutimängu võitmaks leukeemiat. Mängu süžee töötati välja spetsiaalselt tellimuse järgi: poiss hävitas veebidisaineri poolt joonistatud vähirakke, mis asusid virtuaalsetes veresoontes, seejuures kadusid anomaalsed leukotsüüdid ka poisi enese verest.
Teadlased võrdlevad inimese aju bioloogilise arvutiga ning alateadvust elektronmängu virtuaalse maailmaga, mängu ennast aga (juhul kui mängija lülitab end täielikult välisilmast välja) peavad nad omalaadseks mõttelise enesekodeerimise vormiks. Sellise ravimeetodi on kasutusse võtnud juba 35 tuhat leukeemiahaiget — „Beni mängu” saab nüüd tasuta laadida Internetist.
Seda peaks teadma
Vahel on olukord nii väljakannatamatu, et süda läheb lausa pahaks. Iiveldus tähendab keha keeles omalaadset sisemist protesti kujunenud olukorra vastu.
„Mul on juba süda paha nendest mõtetest!” hüüatate, endale seda isegi teadvustamata, kui õiged sõnad need on.
Õel iseloom ja kalduvus mürgistele märkustele on otsetee mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite arenemiseks, sapised mõtted tekitavad probleeme maksa ja sapipõiega. Nii arvati Hippokratese ajal ning ka tänapäeva meedikud ei eita neid seoseid.
Eriti tundlikud natuurid reageerivad läbielamistele nina- ja emakaverejooksudega. Trombi arenemise kiirus, veresoonte ummistus sõltub psühholoogilisest seisundist. Kui olete erutatud, hüübib veri aeglasemalt. Piisab vaid veidi rahuneda ning hüübimissüsteem normaliseerub. Niisiis, kui rasked mõtted peast kaovad ning inimest täidab taas optimism, taastab organism pärsitud funktsioonid.
Kui võtta näiteks mastopaatia. Psühholoogiline ebakõla põhjustab naise organismis hormonaalse tõrke, mille tõttu kannatavad piimanäärmed (ja mitte üksnes need). Rind muutub valulikuks — nii transformeerub hingevalu järkjärgult füüsiliseks valuks.
Kui tahate säilitada oma tervist — mõelge heale! See on psühhosomaatika (teadus, mis uurib hingelise seisundi mõju füüsilisele) põhireegel.
Kui te kardate köögivilja hakkides noaga kätte lõigata või libedal teel jalga välja väänata, siis just see teiega juhtub, ning seda eneseprogrammeerimise tõttu.
Püüdes visalt vastu panna mingile teie jaoks erilisele hirmule, näiteks pimeduse- või kõrgusehirmule, pole raske end viia paanikahooni, mis meenutab südameatakki või ajuinsulti. Kuid täpselt samamoodi võib terveneda haavandtõvest, astmast ja migreenist, vabanedes oma halbadest mõtetest. Proovige — ja see õnnestub kindlasti. Sest oma haigusloo loob inimene üldjoontes ise.
Milline haigus võib varitseda?
Sellele küsimusele vastamiseks pole tarvis ennustaja juurde minna ega meditsiinilist horoskoopi koostama asuda — piisab vestlusest psühholoogiga. Võib vaid tutvuda mitmesuguste haiguste psühholoogiliste portreedega mõistmaks, millised neist nimelt teid ähvardavad.
Psühhosomaatiliste häirete esireas on gastriit, haavandid, pankreatiit… Teisel kohal on nahahaigused, kolmandal — krambid, neljandal — endokriinsed probleemid, alates ülekaalust ning lõpetades menstruatsioonitsükli häirete ja viljatusega, viiendal kohal on migreen ning teised valusündroomid. Kuid ka banaalne külmetus haarab meid siis, kui oleme õnnetud, sest pessimistlikud mõtted õõnestavad immuunsüsteemi.
Taani teadlased jälgisid grupi inimeste seisundit. Need, keda ei piinanud sünged mõtted, kes olid rõõmsameelsed ning ligimesearmastajad ei haigestunud praktiliselt kunagi grippi ega kannatanud krooniliste haiguste käes. Kangekaelsus, negatiivne suhtumine nii enesesse kui teistesse, pikk viha ning agressiivsus tekitasid kahju immuunsüsteemile, vähendades kaks korda organismi vastupanuvõimet infektsioonidele.
Negatiivne energia surub maha organismi kaitsevõime. Sealjuures ei tule põhilöök mitte ametialastest konfliktidest, vaid kodustest tülidest.
Ameerika teadlased uurisid 50 paari, kes olid pikka aega abielus olnud. Vere immunoloogiline analüüs, mida korduvalt tehti, näitas, et abikaasadel, kes mitu korda nädalas suhteid klaarisid, vähenes tuntavalt organismi vastupanuvõime. Nõrgenenud immuunsüsteem suurendab aga teatavasti infektsiooni riski ning vähendab saatuse poolt määratud elupäevi. Eriti kannatavad peretülides naised — nende immuunsus on haavatavam kui tugeva poole esindajatel.
Tegutsemisplaan
Tee läbi ka alljärgnev test:
