Veelgi enam, lapsel on vanematega sarnased omadused reageerida ühtedele või teistele patoloogilistele protsessidele, sama temperament, füsioloogiline konstitutsioon — immuunsüsteemi tugevus ning eelsoodumus haigustele.

Õnneks saab negatiivset pärilikkust enamasti parandada. Aidake lapsel säilitada kõik hea, mida ta vanematelt saanud on, ning vabaneda ülejäänust võimalikult varakult!

Elurõõmu puudumine

Umbkaudu 20%-l lastest on kaasasündinud soodumus depressiooni langeda. Selline omadus kandub edasi naisliini pidi ning ilmutab end vahel juba elu esimestel päevadel. Kui ema on loomult pessimist ja ka isa ei saa just elurõõmsaks inimeseks nimetada, siis pole lapsel kusagilt teistsugust iseloomu võtta.

Tõsine, kapriisne ning ümbruse vastu ükskõikne laps, kes halvasti sööb, kellel on raskusi magamajäämisega, kes ärkab sageli öösiti üles, vajab väga positiivseid emotsioone.

Püüdke lapse tuju igati üleval hoida. Rõhutud hingeseisund väljendub ka füüsilisel tasandil. Siit tuleneb mahajäämus arengus, puudulik soolestiku töö ning sellega kaasnev kõhukinnisus, immuunsüsteemi nõrgenemine, soodumus külmetushaigusteks.

Õnneks ei ole pärilik eelsoodumus veel haigus, seda saab korrigeerida.

Mida teha? Ilmutage sagedamini oma armastust lapse vastu — ärge kartke teda jumaldamisega ära hellitada ning kasvatage teda rõõmsal meelel, see on kõige kindlam kaitse depressiooni eest.

Astma

Ise põete astmat ning kardate, et teie laps peab teie saatust jagama. Rahu, see pole päris nii. Seda sellepärast, et bronhiaalastma geeni pole lihtsalt olemas. Päritav pole mitte astma, vaid eelsoodumus, mis teatavatel asjaoludel võib kaasa aidata haiguse arenemisele.

Mida teha? Hoidke last stresside eest, karastage teda, et ta ei külmetaks, jalutage temaga rohkem värske õhu käes. Kodus tehke niisket koristust, vabanege vaipadest ja muudest tolmukogujatest, raamatud hoidke suletavates kappides ning pehmeid mänguasju peske kord nädalas.

Ameerika teadlased ei soovita bronhiaalastmat põdevatel emadel oma lapsi rinnaga toita. Arvatakse, et rinnapiimaga toitmisel tõusevad järsult lapse šansid samuti astmasse haigestuda. Sellisele järeldusele tuldi pärast 13 aastat kestnud uuringuid, mille jooksul jälgiti 1200 last — osa neist toideti emapiimaga, teised said aga kunstlikku toitu. Teadlaste järeldused on õigeaegsed, kuna viimase 25 aasta jooksul on arenenud maades astmaprobleemidega laste hulk kahekordistunud.

Allergia

Kuigi allergia ei kuulu pärilike haiguste sekka, antakse siiski põlvest põlve edasi eelsoodumus selle vormide suhtes, mida spetsialistid nimetavad atoopiaks (reaktsioon õietolmule, kodusele tolmule, loomakarvadele, mesilaste nõelamisele, aga ka atoopiline dermatiit ning teatavad nõgestõve liigid).

Geneetiline tagapõhi on siin keeruline ning seniajani täielikult välja selgitamata.

Teadlased oletavad, et päritav pole niivõrd konkreetne haigus, kuivõrd atoopia arengu mehhanism.

Kui isal on näiteks bronhiaalastma, emal aga toiduallergia, siis ei tähenda see veel, et laps pärib kindlasti mõlema vanema hädad. Arstidel jääb üle vaid oletada, kuidas kõik kulgeb, kuna geenides on kirjas lapse immuunsüsteemi võime vastata kontaktile allergeeniga. Selle kohta, milline aine provotseerib allergilist reaktsiooni ning kuidas see konkreetsel juhul välja näeb, informatsioon aga puudub.

Salapärasel geenil, mille eest peaks last kaitsma, ei pruugi olla midagi ühist ainetega, mis valmistavad vaevusi vanematele.

Mida teha? Püüdke lapse kontaktid allergeenide ja haigetega miinimumini viia. Mitmesugused viirused loovad soodsa fooni allergia arenemiseks.

  • Olge eriti tähelepanelikud nende laste puhul, kes on sündinud kevadel või suvel — ajal mil loodus õitseb.

  • Lastele on vastunäidustatud igasugune suits — lõkkest, kaminast, sigarettidest. Kodus, kus suitsetab kas või üksainus inimene, kannatavad lapsed 5 korda sagedamini allergia all kui mittesuitsetavates peredes. Immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu kulgevad neil mitmesugused haigused — eriti külmetushaigused — palju raskemalt.

    Suitsetamine

    On kindlaks tehtud, et suitsetamisest tekkinud muutused DNA-s antakse edasi üle põlve. Kui teie ema suitsetas enne rasestumist, aga ka raseduse ajal, tõuseb teie jaoks risk haigestuda bronhiaalastmasse 1,5 korda, teie lastel — rohkem kui kaks korda. See aga tähendab, et sellises olukorras ei tohiks ei teie, seda enam ka mitte teie laps, puutuda kokku sigarettidega ega viibida seal, kus suitsetatakse. Halb pärilikkus hakkab end ilmutama vaid vastavates tingimustes.

    Mida teha? Kuulutage välja moratoorium suitsetamisele seal, kus viibite teie ise ja teie laps.

    Suitsetavate vanemate lapsed suitsetavad ka ise — passiivselt. Nad hingavad sisse kuni 15% suitsust, mis on läbinud sigarettide filtri ning ema kopsud, seejärel aga ema poolt välja hingatud. Peale selle satub nende hingamissüsteemi 85% äärmiselt kahjulikku filtreerimata suitsu sigaretikonide põlemisest. Seega võib öelda, et suitsetaja põhjustab oma lähedaste tervisele palju suuremat kahju kui enda omale.

    Korduvad külmetused, krooniline kõrvapõletik ning põsekoopapõletik tekivad suitsetavate emade lastel 4-5 korda sagedamini. Neil on ka 2 korda suurem risk haigestuda kopsuvähki.

    Diabeet

    Soodumus diabeediks on seotud teatud geenide rühmaga. Saanud need ühelt vanemalt, omandab laps šansid langeda selle „magusa haiguse” ohvriks. Kui isal on I tüübi (insuliinsõltuv) diabeet, on lapse haigestumise tõenäosus 5-10%. Kui sama haigus on emal, on risk poole väiksem. Aga lapse vanem vend või õde? Šansid nendega ühinemiseks on 5%.

    Kui on haiged kaks last, tõuseb kolmanda jaoks risk 10%-ni. Kui vanematel on II tüübi (insuliinsõltumatu) diabeet, siis kasvab nende lastel risk haigestuda sama tüüpi diabeeti 65-70%-ni. Tõsi, haigus tabab neid alles pärast 40. eluaastat. Seega jätkub aega, et ohtu miinimumini viia. Risk kahaneb märgatavalt, kui jälgida, et lapse kehakaal, sõltumata tema vanusest, oleks normis.

    Spetsialistid tunnevad suurt muret II tüübi arenemise pärast laste seas, kuna see haigus on ikka olnud iseloomulik just täiskasvanutele. Lisaks diabeedile kannatavad need lapsed tavaliselt tugeva rasvumise all, mis tähendab, et nad kaaluvad kaks korda rohkem oma normist.

    Mida teha? Kui peres on esinenud diabeeti haigestumise juhtumeid, siis, planeerides pere juurdekasvu, tuleb kindlasti nõu pidada vastavate spetsialistidega. Nemad arvestavad konkreetse perekonnalooga, diabeedi tüübiga ning selle raskusastmega, pärilikkuse ning mitmesuguste teiste faktoritega, ning annavad nõu, kuidas riski nullilähedaseks viia.

    Nägemine

    Tõenäosus, et lühinägelike vanemate laps paneb prillid ette juba enne kooliminekut, on 50%. Kui viga on vaid emas, langeb risk lapse jaoks 25%-ni. Kui täiskasvanute silmadega on kõik korras, on lapse šansid lühinägelikuks saada vaid 8%.

    Seejuures pole päritav mitte haigus, vaid ainevahetuse iseärasused ning silmamuna ehitus. Lühinägelikkus areneb enamasti välja koolieelikutel ning algklasside õpilastel.

    Mida teha? Külastage lapsega iga poole aasta tagant silmaarsti ning ärge koormake liialt tema silmi. Õpetage last lugema suure kirjaga raamatutest. Televiisorit ei tohiks ta järjest vaadata üle 15 minuti.

    Allikas: Moi Rebjonok