Kas pimedaksjäämist saab ennetada?
Kõige tihedamalt on neid ühendeid kogunenud nägemisfunktsiooni tagavate rakkude fotoretseptoritesse, kus on nägemise eraldusvõime ning nägemisteravus suurim. Teadlased on uurinud erinevaid karotenoide silma erinevates kudedes. Silmalääts ning võrkkest sisaldavad üksnes luteiini/zeaksantiini. Arvatakse, et luteiinil ja zeaksantiinil on kõige tähendusrikkam funktsioon silma võrkkesta ning eriti viimase kõige väärtuslikuma osa — kollatähni — kaitsmises. See peaks tähendama, et need kaks ainet on olulised inimese nägemisteravuse säilimisel kõrge vanuseni. Silma kudede piisav varustamine nimetatud taimsete pigmentidega peaks seetõttu olema parim viis AMD ennetamiseks.
Silmalääts kontsentreerib ja fokusseerib valguskiired maakulale. Kõige teravamad kujutised tekitatakse just sellisel moel. Fokusseerimise protsess on sarnane sellega, kuidas päikesevalgust koondatakse suurendusklaasi abil objektile nii, et objekt süttib põlema.
Nii on ka silmas valguse kinnipüüdmisel omad halvad küljed. Valguses sisalduv radioaktiivsus paiskab silma kudedes segamini ainevahetuslikud protsessid, mistõttu tekivad vabad radikaalid, kõrge aktiivsusega oksüdeerivad osakesed. Need kahjustava toimega osakesed hävitaksid maakulat moodustavad rakud, kui ei eksisteeriks bioloogilist vastupanu, mis neutraliseerib reaktiivsed osakesed ning kaitseb maakulat. Seda nimetatakse antioksüdantseks kaitsesüsteemiks.
Maakula peab olema püsivalt kaitstud kahest oksüdatiivse stressi allikast, milleks on:
1) Päikesekiirguse makroergilised sinised valguskiired;
2) Vabad radikaalid, mis ohustavad rakke nii seest- kui ka väljastpoolt.
Varajase AMD tüüpiline sümptom on ainevahetusproduktide ladestumine võrkkesta ja selle all asuva pärissoonkesta vahele. Pärissoonkestas asuvad veresooned, mille kaudu varustatakse võrkkesta hapniku ja toitainetega. Hilisemas staadiumis käitub AMD aga mõneti sarnaselt vähkkasvajaga, suretades silmapõhja rakke või ujutades nad üle liigse verega. Võrkkest võib selle all asetsevatest kudedest eralduda, tagajärjeks on tsentraalse nägemise kaotus — võime näha otse enda ette lihtsalt kaob, muutes võimatuks nii lugemise kui ka autojuhtimise.
Mis teeb luteiini ja zeaksantiini eriliseks tähtsaks? Mõlemad toimivad kui paar sisemisi päikeseprille, sest nad imavad valguse sinist värvust andvatelt lainepikkustelt pärinevat suurt energiat. Lisaks toimivad nimetatud ühendid radikaalide eemaldajana. Terve inimese silm on varustatud omaenda antioksüdantse kaitsesüsteemiga oksüdatiivse stressi vähendamiseks. Et süsteem toimiks, on vaja veel antioksüdantse toimega vitamiine C ja E ning mineraale tsinki ja seleeni.
Riskifaktorid
- Mida vanem on inimene, seda suurem on risk.
- Toitumisharjumused, mis on kahjulikud antioksüdantse kaitsesüsteemi uuenemisele maakulas.
- AMD ühes silmas viib sageli AMD tekkele mõlemas silmas.
- Vanuse suurenedes haigestuvad naised sagedamini kui mehed.
- Mida rohkem on perekonnas haigestunud isikuid, seda suurem risk haigestuda.
- Üksikud geenid või geenide kombinatsioonid osutavad AMD tekkeriskile.
- Mida heledam on silmaläätse iirise värvus, seda suurem on risk.
- Kaugelenägelikkus/läätse tihedus: kitsaste veresoonte olemasolu silmapõhjas põhjustab suuremat haigestumise riski.
- Suitsetajate haigestumise risk on rohkem kui kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel.
- Ülemäärane päikesevalgus on silma võrkkestale kahjulik.
- Kõrge vererõhk: tromboosi tekkerisk silmapõhja veresoontes, mis võib omakorda põhjustada AMD teket.
- Ülekaalulisus: liiga vähe karotenoide talletatakse maakulas.
- Rassiline kuuluvus: heledanahalistel inimestel on haigestumisrisk veidi suurem.
- Makulaarse pigmendi madal tihedus.
- Molekulaarsel tasandil saadavad kirjeldatud riskifaktoreid makulaarse pigmendi vähenemine ning silma võrkkesta antioksüdantse kaitsesüsteemi nõrgenemine.
Sümptomid, millega see silmahaigus endast märku annab:
- Sirged jooned näivad lainelistena.
- Kirjade lugemisel võivad tähed hakata “ära kaduma”.
- Värvide nägemisvõime kahaneb.
- Tekivad nägemisraskused hämaras ja pimedas.
Haiguse hilises järgus püüab patsient edutult ära tunda nägu või teksti veergu. Protsessi võib võrrelda sellega, kuidas prillid või kontaktläätsed muutuvad äkki hägusaks, kui toast õue astudes temperatuur muutub. Ümbritseva vaatevälja piirid osutuvad ainsaks, mida patsient suudab silmadega vastu võtta, keskel pole midagi näha.
Kui olete üle viiekümne aasta vana, on soovitav kontrollida regulaarselt oma silmi arsti juures. Kui perekonnas on seda haigust varem olnud, siis ei peaks ootama — minge silmaarsti vastuvõtule palju varem, hiljemalt 40selt. Varane visiit on soovitatav ka siis, kui teil on mõni muu AMD teket soodustav riskifaktor.
Kuidas näeb välja ravi?
Terapeutiline fatalism “Te ei saa sellega midagi teha!” ei ole mitte ainult kohatu, vaid ka ohtlik. Kui te ei tee mitte midagi, siis ainult suurendate riski jääda ühel päeval täiesti pimedaks.
On tõsi, et isegi tänapäeval ei ole AMD jaoks ravi, mis haigusest täielikult terveks teeks. Kuid on raviprotseduurid, mis aeglustavad haiguse arengut ning ennetavad pimedaks jäämist. Nii traditsiooniline meditsiin kui ka looduslik ravi taotlevad nägemisvõime parandamist — mõnikord isegi märgatava eduga. Kui traditsiooniline meditsiin pakub abivahendeid seisundi parandamiseks ning kirurgilisi protseduure (n laserravi), eriti harvem esineva haigusvormi “niiske AMD” puhul, siis looduslik ravi ja komplementaarne meditsiin töötavad ka akupunktuuriga.
Haiguse ennetamine ja ravi sobiva toitumisrežiimi ning toidulisandite abil Uuringud on näidanud, et rakulise kaitsekihi — makulaarse antioksüdantse süsteemi — muudab auklikuks ebapiisav varustatus mikroelementidega. Mis tähendab, et kindlad vitamiinid ning lisaained moodustavad endast “ehitusplokke” kaitsekihi tarvis ning tagavad selle stabiilsuse. On omajagu tõtt, kui vanad inimesed ütlevad, et “porgandid lubavad sul näha isegi pimedas”.
Teadlased soovitavad:
- Balansseeritud dieet, milles on rohkelt puu- ja köögivilju. Teadlased on kindlaks teinud, et üksnes kollase, oranži või tumerohelise värvusega puu- ja köögiviljad sisaldavad nimetatud karotenoide piisavas koguses. Luteiini põhiallikad on kapsas ja spinat, zeaksantiini põhiallikas aga mais. Nende köögiviljade hulga suurendamine igapäevatoidus kahe- või kolmekordseks võrreldes tavalisega põhjustab kohe nii optimaalse makulaarse tiheduse kui ka vere luteiinikontsentratsiooni mõõdetavat suurenemist. Teaduslikult on tehtud kindlaks, et luteiini ning zeaksantiini tarbitav kogus peaks olema 6mg päevas.
- Adekvaatne varustatus mikroelementidega toidulisandite manustamise abil. Maakula kaitsmiseks soovitavad silmaarstid kanda päikeseprille — nii varasest east alates kui võimalik.
Maailmas on ligikaudu 25-30miljonit AMD patsienti, neist USAs 13miljonit (Eestis oletatavalt 80000). Patsientide hulk kasvab iga aastaga, kuna suureneb keskmine eluiga.
Hetkel on ainult üks ennetav võimalus: varustamine mikroelementidega antioksüdantse kaitsena maakula ja silma võrkkesta jaoks. Lisaks peaksid suitsetajad ja ülekaalulised muutma oma eluviise.
Dr Sylvia Zachariase, dr Christine Gärtneri artiklite ning 4.06.2006 Tallinnas toimunud dr Ulrich Welge-Lüsseni loengu põhjal refereerinud LAURI BIRKAN
